kolmapäev, 25. oktoober 2017

Järjekordselt Hurghadas, aastal 2017

Õhk +30, meri +27

Saabumine Hurghada lennujaama Tallinnast, ümberistumisega Istanbulis, on alati meeldiv- soe varahommik + 24, palmid, tuledes linn...

Ka 50 kg pagasit ei ole ületamatu probleem, seekord aitas taksojuht suurt kohvrit tassida! Tavaliselt mitte, kuna vaid kahekordse tariifi järgi maksan. Turkish Airlines lubab nimelt igaühele 30 kg äraantavat pagasit, vahel veidi enamgi.

Seekord tundub meri jahe, vist põhjatuul mõjub...

Aga kui puhas vesi, parajalt soolane, ja tervislik. Ravib ka Euroopas ravimatuid haigusi: psoriaas, allergiad...

Snorgeldamine ja sukeldumine on üldse imeline. Milline mitmekesisus ja elurikkus!
Puuviljadest ei saa üle ega ümber, ostsin näiteks 5 kg granaatõunu, ümberarvestatuna 17 eurosenti/kg

laupäev, 11. veebruar 2017

Abu Simbel ja tagasitee Assuan- Luxor- Hurghada

Eile siis kuulsasse World Heritage templisse Abu Simbelisse.
Ametlikult võivad välismaalased sinna sõita vaid konvoi saatel turismibussidega ja kuni 4 välismaalast ka suurtes liinibussides. Sudaani piir on Abu Simbelist u. 50 km.
Mina koos jaapanlase Yukiga sõitsime aga mikrobussiga, millega tohivad vaid kohalikud sõita. Need bussid ootavad Bussijaamas, kuni kõik 11 istekohta on täitunud. Seekord juht sõitis korralikult. 280 km, 3 tundi. Teele jäi Hüdroelektrijaam.

Edasi kõrb mõnede nuubia küladega, kus erilist eksootikat polnud.
Abu Simbel on väike asula, 3 hotelliga. Kuulsad templid asuvad asulakeskusest u. 3 km.
Sissepääs tervelt 115 LE. Enne väravat tohutult suveniirimüügikohti. Käimisraskustega inimesed saavad tellida väikese elektritranspordi. Ring u. 1,5 km.
2 siinse templi sissepääsude juures ongi need kuulsad hiigelkujud. Mõlema templi seinad on seest kaetud värviliste illustratsioonidega vaarao Ramses II aegsest elust.

Suured turismibussid toovad siia turiste kogu maailmast.
    Täna ärasõit Hurghadasse, jälle 2 mikrobussiga. Üks kuni Luxorini, teine sealt Hurghadani. Mind kui välismaalast ei lubatud algul peale. Panin pähe kohalike naiste musta peakatte ja ette suured päikseprillid, nagu kohalikel naistel. Ja kui nüüd sama juhi poole pöördusin araabiakeelse suurimat lugupidamist avaldava pöördumisega, sain loa sõita.
Kontrollpunkte oli teel palju, pooltes püssimehed kohal. Peatuda ei palutud esimesel jupil kordagi. Aga kuna korraga väljus Assuanist 2 bussi, siis nende juhid tegid igasugu trikke liikluses, küll kihutasid võidu, teine muidugi vastassuuna real. Küll keerasid teisele ette. Sellised metsalised võiks hobuste või kaamelitega võidu sõita- loomad üksteisele otsa ei sõidaks. Sõit maksis vaid 30 LE.
Sõit kestis 4 tundi, kuna olid mõned teeremondid.
Õnneks peatus buss Luxoris mikrobusside bussijaamas, kus sain 15 min. pärast kohe Hurghadasse sõitvale bussile istuda. Mikrobuss ei sõitnud nüüd mitte mööda liinibusside maanteed, mis läbib tohutult külasid, vaid kõrbe kiirteed mööda (siin liiguvad ka kõik turismibussid Hurghada- Luxori vahel), kus palju pikem vahemaa sai läbitud samuti 4 tunniga. Korra kontrolliti meessoost kohalike id- kaarte. Mõni aeg tagasi ei lubatud maamehi suurlinnadesse asuda, nüüd neid kitsendusi pole. Kontrollitakse terroriste ja kurjategijaid. Jalgrattureid teedel ei liigu.
Põldudel kasvatatakse kõike- kikerhernest, banaane, tomateid, kurke, juurvilju, ja eriti suhkruroogu, Suhkruroogu veetakse tillukese raudteega kohalikesse suhkrutehastesse.

neljapäev, 9. veebruar 2017

Hurghada- Qena- Luxor- Assuan

Eile õhtuse 18.00 liinibussiga saabusin Luxorisse kell 23. Bussipilet 60 LE (mikrobussiga 40 LE). Hotell Fontana. 60 LE. WC ja vannituba 3 toa peale. Vatimadrats ja -padi pikkusega 1 m! Parem oleks olnud poroloonmadrats. Muidu sattus olema väga puhas maja. Miskipärast enamik odavaid hotelle on end veidi parandanud ja hinda tõstnud kõvasti. Kuigi odavaid tahetakse väga. Talvisel ajal on turiste Egiptuses palju, ka üksi- kaksi reisivaid. Sest arenenud maades on külm, ja odavatesse riikidesse suunduvad seljakotituristide hordid. Egiptuses tuleb odavamad hotellid kindlasti varakult broneerida!!
Linn on vaatamata oma kuulsusele väga must ja vaene, v.a. mõned kesklinna piirkonnad ja paremad hotellid.

Vaatamisväärsused on muidugi suurepärased, aga need olen varem põhjalikult ära vaadanud.
Reisiraamatutes hoiatatakse igasugu pettuste eest, eriti taksod, kalessid ning tänavapoisid.

Järgmisel hommikul kõndisin raudteejaama. Sõiduplaane väljas pole (!?), aga imekombel oli platvormi ääres Assuani rong.
Välismaalastele müüakse kassast pileteid vaid öisele lux- kiirrongile. Aga Lonely Planet õpetab, et vaja sobivasse rongi istuda ja seal müüakse pilet, saingi 60 LE + 6 LE välismaalase tax. 2.klassi vagun oli mugavate istmetega, topelt päikesekatetega akendel. Sõit oli huvitav, mööda vilksatasid külad, põllud ja asulad.

   Assuan on huvitav. Kohe jaama juurest algab Turu tänav- turu ja tohutu hulga hotellidega. Kõik odavamad hotellid muidugi rahvast täis. Ülisuure vaevaga leidsin ühe toa Paradise Hotellis, korralik tuba 150 LE. Muidugi tuli hinda kaubelda. Pildil turg:


Linnas ja hiljem Abu Simbelis liikusin koos huvitava jaapani turistiga, kes on jalgratta-  ümbermaailmareisil (üksi). Kuna ta on Egiptuses esmakordselt, ja mina juba oskan 20 araabiakeelset sõna, siis kõike küsisin ja kauplesin enamasti mina, lõpuks kergelt tänades. Jaapani viisakusele tundus olema vajalik veelkord kummardada ja tänada. Jaapanlased ei suuda hääldada "šukran" (aitäh), neil puudub r-täht, seega ütles ta su-ku-la-nu. (kaashäälikuühendeid neil ka pole, siin lisatakse kaashääikule "u") Olen kindel et kui ta juhuslikult liiga vähe kummardas, ei saanud keegi aru, mida ta ütles.
Mandrite vahel lendamiseks valib ta lennukompanii, kellel jalgratta vedamine tasuta. Tundub, et jalgrattaga maailmarändureid on palju. Kuigi maailma turvalisus langeb iga aastaga. Kahju. Ka üksi jahiga ümbermaailmareisijaid on palju. Meredki pole piraatidest- röövlitest priid.


teisipäev, 20. detsember 2016

Olukorrast Egiptuses

õhk +21, meri +23

Kätte on jõudnud lõunamaa talv. Kuigi soojakraade tundub piisavalt, on puhumas põhjakaarte külmad tuuled kiirusega 6-12 m/s. Päike särab taevas, aga paljud on külmetushaigustes, nagu igal talvel. Pooled talvitujad ei käi nii jahedaga meres. Turistid kõnnivad ikka poolpaljalt, kohalikud on enamasti soojalt riides, aga plätud endiselt jalas.
Piirkond õhust vaadates:
   Hurghadas on turvaline. Eestist ja paljudest muudest riikidest on nii turismigruppe kui üksikreisijaid, talvitujatest rääkimata. Venemaalt turismigruppe ikka veel pole, seega on osad hotellid tühjad või pooltühjad. Paljud ehitused on seisma jäänud, sest endine buum, kus välismaalased ostsid ja üürisid massiliselt kortereid, ei tule vist kunagi tagasi. Kohalikud, kes rohkem kui elu seeshoidmiseks teenida tahtsid, on lahkunud kas Kairosse või välismaale. Võibolla koguni oma koduküladesse, kust varem lahkuti massiliselt. Ikkagi maatöö toob vähemalt toidu lauale.
Hurghada: endiselt on umbes igas kolmandas majas toidupoeke, igas viiendas apteek, igas seitsmendas habemeajaja- juuksur jne. Kliente on vähe, aga elu on Egiptuses odav ja vähenõudlik.
Laevad seisavad turistide ootel:
Novembri keskpaigaks olid küll planeeritud demonstratsioonid praeguse presidendi ja valitsuse vastu, et miks turiste pole ja töökohti seega palju vähem.  Ja üldse, miks rahvas vaene on. Suuremad rahutused õnnestus siiski ära hoida.
Siis oli ka kohalik egiptuse nael oma väärtust kõvasti kaotanud USD suhtes. Aga keelatud oli tegeliku kursi järgi valuutavahetus, seega karistati rangelt neid, kes seda keeldu eirasid. Hiljem lasti kursid vabaks ja välismaalaste ostuvõime on nüüd suurem kui iial varem. Kuigi ka kaupade hinnad on kuigipalju tõusnud. Käes on maasikate hooaeg, kilo maksab ümberarvestatuna alla dollari. Ja see on hooaja algus, hinnad järjest odavnevad, kui saaki rohkem valmib. Erinevaid puuvilju on saada:

  Kairos, selle läheduses, Deltas ja Põhja- Siinail tegutsevad endiselt terroristid. On ka plahvatusi ja Põhja- Siinail lausa sõjategevust. Šarm- el- Šeik ja muud Lõuna-Siinai rannikukuurordid on küll suhteliselt turvalised, sest muidu tuleks veel suurem seisak Egiptuse turisminduses.

Punane meri on endiselt võrratu, ka ekskursioonid ajaloolistesse paikadesse toimuvad. Muidugi on kulusid hotellides kokku tõmmatud, aga kõik toimib.

neljapäev, 10. november 2016

Vana kõrvuti uuega Hurghadas

õhk +29, meri +27

Sattusin jalutama peatänava Sheratoni taga algavas piirkonnas, Ultramoodsast jahisadamast vaid u.100 m.
Nagu oleks sattunud möödunud sajandisse, nii eksootiline... Seekord ei jäänud küll silma kitsed, eeslid ja lambad linnas, aga eile nägin neidki.
Antiigipood:
Mõni aasta tagasi lammutati osa vanu maju, et välismaalased ei näeks vaesust, osa siiski on alles nii siin kui ka vanalinnas Daharis.



 Naised kannavad vett koju tänaval asuvast tsisternist:
 Ja ikka vesteldakse omavahel kodu juures, samal ajal kui mehed istuvad hulgakesi teemajas.
Lihtsad inimesed, rahul oma eluga, ega unistagi (loodan) luksusest kõrvaltänaval.

teisipäev, 8. november 2016

Arstiabi kogemus

õhk +28, meri +27

Eile kukkusin mäest laskudes- ikkagi peale paduvihma oli pinnas teistsugune kui tavaliselt.
Vigastasin vasaku käe eelviimast sõrme. Algul oli väga valus, aga kui õhtuks oli näha, et paistetust eriti ei tekkinud, tõsisemat valu ka tavaasendis polnud- otsustasin, et küll aeg parandab.
Hommikuks aga oli tekkinud kaks paistetanud ja sinist kohta: üks liigesel ja teine, eraldi paistetus, selle läheduses.
Kõndisin lähimasse haiglasse, selgus et päris asjalikku.
Aga ikka jääb mulje, et reisikindlustuse rahadest võimalikult suure tüki saamiseks ollakse valmis juhtumit hullemana näitama. Õnneks küll küsib kindlustusfirma ka patsiendi käest nii ravi alguses kui ka lõpus täpselt kõiki asjaolusid ja tehtud ravi. Seega, las u. 40% joonistavad juurde. Hullem on, kui ühiste pingutuste tulemusena suudetakse leida konks, et jätta maksmata, ja kogu see suurendatud eurokulu jääb patsiendi kanda. Õigesti tegin, et varasematel aastatel pole (vaatamata reisikindlustuse olemasolule) ei haiglasse ega kindlustusse pöördunud- küll väiksemad hädad taanduvad ajaga ise.
Mõni päev tagasi oli siin haiglas tehtud keeruline operatsioon eestlannast turisti kahe laeva parrraste vahele jäänud sõrmedele. Loodan, et edukalt.
Huvitav on jälgida nii teistsuguse riigi ametiasutuse tööd. Elekter läheb (tunniks või mitmeks) üsna sageli ära. Pannakse tööle generaator, toimima jäävad vaid tähtsaimad aparaadid. Minu röngtenipilt sai tehtud alles päeva lõpuks. Küllap elektriühendus taastus varem, aga mind lasti koju ja lubati kohe helistada, kui elekter tagasi. Õhtul läksin ikka ise uurima, kas juba võin tulla. Siis algas töötajatel üleüldine söögivaheaeg. Veel hiljem algas aeg- luubis tegutsemine.
Selles haiglas suurt rahvamassi arstide hilisõhtustele vastuvõttudele oli raske aimata, vast rahvas nüüd, peaaegu turistideta linnas, vaesunud ja üritab enamasti ise hakkama saada. Teises haiglas 2 a. tagasi oli õhtul mitu ruumi täis elavas järjekorras arstile soovijaid ootamas. Järjekord liikus aga idamaadele omases võtmes- enne tuttavad ja nende tuttavad, siis altkäemaksu eest vaheletrügijad jne.
Kui tuuakse tõsiselt haige perekonnapea haiglasse, siis pidi kaasa tulema hulk pereliikmeid, kes end põrandale sisse seavad. Loodan, et seda maalt kaugemalt tulnud patsiendi puhul.
Igatahes omapärane süsteem Egiptuses- spetsialistid töötavad hommikul mõned tunnid, siis lähevad koju magama, seejärel tuleb hilisõhtune töö. See käib nii advokaatide, arstide, ärimeeste kui ka muude erialade kohta. Lihtsalt enamus aastast on siinmail palav, ja pikk siesta jagab päevad kaheks. Kogu rahvas tegutseb, ja liigub ka väljas, hilisõhtuti.
Valgust on päevasel ajal siin nii palju, et korterites on tavaliselt päevalgi paksud kardinad akende ees, tihti ka luugid kinni, tegutsetakse  elektrilambi valgel. Tõesti, nii tuleb tuppa ka päikese soojust vähem.
Aga rõdule või õue minnes saadakse ikka oma vajalik valgusehulk kätte. Pimedusedepressiooni ei esine. Iga päev paistab ere päike, ja soojust on ka talvel +20 ringis.



teisipäev, 1. november 2016

Paduvihm, äike ja rahe 26. oktoobril

täna õhk +27, meri +27

Arvasin, et jätan rääkimata siinsest suurest haruldusest, paduvihmast, äiksest, rahest (ja olevat ka lühemaks ajaks 26. oktoobril Hurghadas maagi olnud lumest valge).
Olen juba harjunud, et korra aastas, vahel ka aasta-paari tagant, sellised loodusnähtused siin aset leiavad. Oli kordi, kus minugi korter oli üle ujutatud.
Algas asi öösel vastu 26. oktoobrit: välk ja müristamine. Läbi une ei kuulnud, siin tavaliselt igasugu hääli ja lärmi piisavalt.

Hiommikul mul aga mure, et ikka pole neti püsiühendust, vaja minna telefonivõrku ja netifirmasse.
Enne seda läksin ujuma. Ilm oli päris kena. Nii kui vette sain, tuli aga veest välja joosta: väljas läks tumedaks, tõusis marutuul ja algas paduvihm.
Hea meel oli, et näen kõike kesklinnas oma silmaga: veetase tänavatel tõusis iga minutiga, mõni mees viskas end vette pikali, enamus noori nautis neile haruldast veemängu. Kohalikud enamasti meres ei käi, isegi riietes märjakssaamine oli neile vaimustav.

Seejärel hakkas rahet sadama, üsna suured rasked raheterad.
Netifotodel nägin ka lumevaipa Hurghada tänavail, Aga ilmselt oli see lühiajaline, ise ei sattunud nägema.
Tavaliselt on sellised sajud üsna ohtlikud: mägedest ja kõrgematest kohtadest voolab veega teedele savisegust muda, ja autod ei püsi teel. Elumajade trepikodade kohal enamasti pole katust, sealt voolab majadesse tõsistes hulkades vett. Osad majad, või mõned 1x kärgtellistest seinad lagunevad koost. Tänavailt ei voola suurvesi nii peagi kuhugi- pole ju arvastatud paduvihmaga.

Lõpuks tuli meelde, et mul jäi aken lahti, ja vihm võib korteri üle ujutada. Jätsin kogu selle uurimistöö linnas ja kihutasin bussiga koju. Bussid olid lõpetanud liikumise, tänavatel ju sügav vesi. Kõndisin kodule vastassuunas, ja nii õnnestus ikka ühes bussis ainus viimane koht saada. Seekord tuule suund minu akendest sisse polnud, ja üleujutust õnneks polnud.
 Jälle põhjus õnnelik olla!
Ja kui puhtaks sai linna õhk ja ära uhutud tolm tänavatelt, vähesed linna taimedki kastetud. Aasta läbi ju ainult päikesepaiste, enamus taimi istutatud hotellide territooriumitele.