reede, 26. detsember 2014

Jõuluaeg lõunamaal.

Õhk +24, meri +24, tuul 6 m/s

Ilmad on jahedavõitu, ja tuulised. Päike küll paistab, aga rannasolemiseks on jahe. Karastunumad põhjamaalased muidugi käivad rannas ja meres talv läbi.
Jõulusid siinkandi riikides ei peeta. Koptide- kristlaste jõulud on 2 nädala pärast, nagu teistelgi õigeusklikel. Ja siis on need perekondlikud, mitte üldrahvalikud pühad. Kirikutes küll toimuvad pidulikud jumalateenistused,  aga kuna Egiptus on põhiliselt islamiusuline, ei ole jõulumeeleolu tänavatel tunda.
Linna peamošee:

Vaade kesklinna Sheratoni tänavale:
 Apteeke on kogu Egiptuses väga palju, ja kuna proviisorid on tihti koptid, siis erilist juurdehindlust ravimitele pole, ka on ravimid uskumatult odavad. Ja odava hinna tõttu on ka järeltehtud ravimeid mõttetu toota.
Maasikahooaeg on praegu täies hoos, kilohind eurodesse arvestatuna 1 eur/kg. Tavaliselt hooaja edenedes langeb 0,5 eurole/kg.
Apelsinid ja mandarinid on odavaimad puuviljad, eurodes alates 0,2 eur/kg. Greibid 0,3 eurost/kg.
Granaatõunad 0,8 eur/kg, tomatid ja enamik juurvilju 0,2 eur/kg.
Liha on kallis, vaid kana- ja Argentiina külmutatud veiseliha on soodsam. Seni tarvitasin neid, aga nüüdsest hakkan taimetoitlaseks, ja enamasti ka toortoitlaseks. Need kanad ja külmutatud liha on ikka mitteusaldusväärsed. Tihti tekitavad kõhulahtisuse, peavalu, une ja külmavärinad.

kolmapäev, 17. detsember 2014

Hurghadat külastas täna Egiptuse president

Õhk +25, meri +24, tuul 4 m/s

Täna käisin Daharis viisaosakonnas. Viisat muidugi tuleb oodata veel vähemalt kuu aega, ja ka siis vaeste riikide kodanikele tavaliselt viisat ei anta, vaid jooksutatakse iga kuu vaatama tulla.
Kõik tänavad olid presidendi turvamiseks politseinikke täis, ime et Dahari ja tagasi sain.  Isegi väiksemad tänavad olid suletud. Mikrobussid liikusid kummalisi marsruute pidi. President võttis osa uue lennuterminaali avamisest, tutvus Hurghadaga ja soovis maailmale näidata, et Hurghada on ilus ja turvaline. Et turism saaks hoogu juurde.
Turult ostsin mandariine, granaate, mango ja maasikaid. Enam ma turult maasikaid ei osta, sest seal ei saa ise kaupa valida, ja müüja paneb kõik halvaksläinud ka kaasa. Muid vilju enamasti saab ise turulgi valida.Väikestes juurviljamüügipunktides aga saab ostja kõike ise valida.
Eile käisin Daharis Akvaariumis, mis asub ühe maja keldrikorrusel. Vaade sellele (3- kordsele) majale:
Kõrvalasuv 5-kordne maja on hotell. Olin üsna pettunud, ruumi u. 100 m2, sissepääs turistidele 25 LE. Olid küll ka väiksed haid:
Aga selline asutus võinuks olla merega ühenduses, ja palju suurem. Sildid kalade nimedega olid praktiliselt luitunud ja mitte enam värvilised, seega oli raske kalade nimetusi siltidel ringiujuvate kaladega ühitada. Veel olid seal mureenid, raid, kilpkonnad, papagoikalad ja hulk värvilisi. Koralle praktiliselt ei olnud.
Hurghadast paarkümmend kilomeetrit lõunas, enne Makadyt, on ka uus Delfinaarium. Aga kuna olen sellistes varem käinud, ei kipu sinna sõitma. Delfiinide etenduse pilet on kõikjal kallis, mõnes kohas saab eraldi raha eest ka delfiinidega ujuda.

neljapäev, 11. detsember 2014

Kesktalvine soojalaine


Õhk +31, meri +25, tuul 3 m/s

Talvel võib juhtuda, et jahe periood on kas novembris, detsembris, jaanuaris või veebruaris. Või mitu korda talve jooksul. Ka ainus (padu)vihm on enamasti sel ajal. Eriti huvitav on, et kesktalvel on suur õhuniiskus, näiteks pesu ei kuiva toas ära. Katusel ja õues tuule käes muidugi kuivab.
Praegu ongi soojalaine, rahvas päevitab ja ujub, osad istuvad niisama rannas, kaitstes end päikesekiirte eest. Talvine päike pole eriti intensiivne, isegi turistid pole punaseks põlenud nagu muudel aastaaegadel. Valgus on küll ere, aga nahka ära ei põleta. Hele päike ja suure soolsusega merevesi ravib enamikke nahahaigusi, mida põhjamaal ravimatuteks peetakse. Kuna madalrõhkkondi ega järske õhurõhumuutusi siin pole, tunnevad inimesed end hästi. Alles kevadpäike võib tundlikumaid inimesi sundida kandma laiaäärelist peakatet või päiksevarju.
 Ja elule lisavad põnevust klaaspõhjaga paadiga merele sõit, akvaariumi või  delfinaariumi külastamine, mõnele reisile sõitmine, snorgeldamine ja kes julgeb, siis ka sukeldumine.
Põhjamaalase jaoks on siin paradiis. Aga paradiis on igal pool, kus inimene oskab(suudab) õnnelik olla.
Ning kui asukoha kliima ka juhtub tervisele hea olema, siis polegi paremat olemas.

neljapäev, 4. detsember 2014

Hypermarketid Hurghadas

Õhk +29, vesi +25, tuul 3 m/s

Ilmad on lõpuks tõelised rannailmad.
Seni olid siin suuremad toidupoed Abu Asheri ja Metro kett. Kõige suurem senine hypermarket Senzo asub aga linnast väljas lõuna suunas, küllalt ebamugavas paigas, Sahl Hasheeshi teel. Senzos:

Nüüd aga avati Carrefouri keti esimene hypermarket mitu km siinpool, Intercontinentali ja Tourist Centeri vahel, promenaadi pidi saab kohale. Ka Airport Roadi pidi saab. Nimelt müügisaal ulatub neist maanteedest praktiliselt ühest teiseni.
Toiduvalik on siin suur, seega paljud hinnad linna odavaimad. Ka hinnasildid on kõigi kaupade juures olemas.
Juurviljapoekesi on kümneid igas linnaosas, hinnad odavamad kui Abu Asheris või Metros. Neis on ka suur valik hooajal saadaolevaid puuvilju. Kohalikus ajalehes oli artikkel, et Egiptuse juurviljad on osaliselt geenmuundatud, igal aastal saadetakse egiptlastele uued seemned, ise need ei paljune oma seemnetest. Tomat on tihti puine, aga hypermarketis ja sageli ka turul ning väikepoekestes, saab ostja ise valida kaupa. Mõni talupoeg siiski kasvatab tomateid oma seemnest. Maasikahooaeg on kätte jõudnud.
Pildil: tänava müügipünkt:


esmaspäev, 24. november 2014

Päikesepaiste ja pidevad kõrgrõhkkonnad.

Õhk +24, vesi +24, tuul 8m/s.

Vaatamata praegusele suhtelisele jahedusele ja aeg-ajalt puhuvatele tuultele on siinne kliima tervislik. Sellist pimedust ja madalat rõhuvat taevast nagu Eestis sageli- eriti sügiseti- pole siin kunagi.


Praegu on siin päeva pikkus u. 10,5 tundi, talvine päev u. 10 tundi, suvine u. 11,5 tundi. Seega, taimekasvatajate keeles asub Egiptus lühipäeva-alal. Ja Eesti oma suvise pika päevaga pikapäeva- alal.
Pimedus saabub lõunamaades kiiremini- väga äkki saab päevast öö. Ja egiptlased armastavad välja minna hilja, kui on jahedam. Siis karjutakse tänavavalt sõbra akna suunas kogu seda juttu, mida eestlane läheks ütlema ukse taha või tuppa. Nii on ju lihtsam ja mugavam, lõunamaa kliimas vaja energiat kokku hoida.
Mehed istuvad tavaliselt kohvikus, st. teemajas, kus joovad vaid kanget musta teed, suitsetavad muidugi, ja arutavad meeste teemadel. Samal ajal hoides silma peal TV -jalgpallimatšil.
Naised on, nagu alati, kodus laste juures. Ja lapselapsedki on tavaliselt lähedal.
Liiga paljud välismaa naised on abiellunud egiptlasega. Enamasti muidugi on seda vaja egiptlasest mehele (majanduslikult kasulik). Aga sellega annavad naised kogu oma elu ja saatuse mehe kätte. Enamasti arvab mees, et kuna tal on nagunii alati õigus, järelikult pole naisel mingeid õigusi. Seda eriti välismaalannal, keda ei tule sugulastest keegi kaitsma. Egiptuse riik oma korrumpeerunud õigussüsteemiga hoopiski mitte.
Aga eks igaüks otsustab ise, kas tahab oma elu üle ise otsustada, või mitte.
Tavaline igapäevaelu, turupäev:








pühapäev, 16. november 2014

Ilmad on jahedad ja tuulised


Õhk +28, meri +25, tuul 8 m/s.

Varasematel aastatel olid novembri alguse ilmad kuumad, nüüd u. +28. Ja tuul teeb olemise veel jahedamaks. Mere ääres on osa rahvast end sisse mässinud soojadesse riietesse, ja loeb või lahendab ristsõnu. Aga peamiselt räägitakse päevateemadel ja ka Ukrainas toimuvast. Kui muudel teemadel on kõik ühel nõul, siis Ukraina teema jagab inimesed kahte gruppi- ühed pooldavad Venemaad, teised Ukrainat.



Endiselt käivad meres kohalikud araablased koos oma võitluskoertega, st. inimesed ujutavad koeri, ise nad tavaliselt meres ei käi, ja meie kaitsjad- nüüd juba 3 hulkuvat koera,- on endiselt kohe nõus võitlusse astuma. Suure vaevaga hoiame neid tagasi: las võitluskoerad lähevad meist mööda, kuigi nad saaksid ka teistkaudu minna. Kord siiski läks koertevõitluseks, ja seda minust u.10 cm. kaugusel, kui ma parajasti kõhuli päevitasin. Algul ei julgenud ma iitsatadagi, tegin näo, et magan. Siis aga läks võitlus nii ägedaks, et sain enda pihta kõigi maapinnal leiduvate kividega ja pidasin paremaks veidi eemale tõmbuda. Mingitmoodi suutsid meie inimesed asja enne veriseks minemist lõpetada. Ma olin nii šokis, et ei teagi, kuidas seda täpselt tehti.
Isegi privaatrandadega hotellides elavad inimesed eelistavad tihti oma täissuitsetatud, kärbseid täis randadele meie metsikut randa.
Nägin mere põhjas ülisuure  merekarbi tükki. Snorgeldamine on ikka väga põnev tegevus. Merepõhjast leian vahel ka kalamehe varustust... Nägin üsna kalda lähedal ka 2 m. pikkust meremadu.
Pärast lisasin fotosid oma Austraalia- blogile. Kahjuks Kagu- Aasia fotosid nii lihtsalt SD-kaardid kätte ei anna, ütlevad, et juba on kellegi arvutisse (reisi ajal) võetud, ja uusi fotosid pole. Vajan targemate nõuandeid.

esmaspäev, 10. november 2014

Tere jälle, Hurghada!

Õhk +30, meri +26, tuul 3 m/sek.

Paar päeva tagasi jõudsin kohale, Tallinnast Turkishi lennukompaniiga. Nende juures on parim see, et äraantavat pagasit võib olla 30 kg, käsipagasit keegi üle ei loe ega kaalu. Mul oligi 30 kg-ne konditsioneer, ja käsipagasiks suur kott (mida kanda ei jaksanud) + hulk väiksemaid kotte. Seekord saabudes kontrollis Egiptuse toll kõiki suurema pagasiga saabujaid. Et mu konditsioneer polnud uus, millelt saaks suurt tollimaksu küsida, tundus neile uskumatu. Pärast mitmekordset kontrolli ja skännimist lubati mind minema.
Hurghada Lennujaam:
Kuidagi sain hakkama, taksoga (jälle üks linn, kus võim taksomaffia käes- ühiskondlikku transporti pole lennujaama ja linna vahel) kohale jõudes kandsin ise pagasi osade kaupa oma kõrgele 4. korrusele. Siinmail on laed väga kõrged, ja alumine korrus eriti- see on äripindadeks. Lisaks on majadel olemas ka kõrge keldrikorrus, et ikka pinda oleks maksimaalselt. Välja ehitatakse jupikaupa, raudbetoonkarkassi kvaliteet seismisega kuumas kliimas ei lange. Ikka käib pidev kolin ja mürin- ehitatakse peaaegu igas majas.
Tasuta (ainus) rand on imekombel alles. Koos tuttavate inimestega. Ja mu mitukümmend aastat vana jalgratas õnneks toimib ikka veel. Kõige imetlusäärsemad on tolle aja kummid- ikka veel need algsed all. Uuematel ratastel läheb Hiina kumme läbi umbes kord kuus.
Meri on muidugi super! Soe, tervislik, soolane (kannab vee peal ka ujuda mitteoskajaid). Puhas ja läbipaistev, edaspidi kasutan maski ja toru. Kuidas mu kalmaarid ja mitmevärvilised kalad elavad?
 Muutunud on palju- hulk endisi ettevõtteid kadunud, uued tekkinud, palju on ehitatud edasi seni poolikuid maju. Elu keeb...
Oma  kodutänavasse keeramiskohagi tundsin vaevalt ära- mitu uut asutust on siiagi tekkinud.
Turvalisus on tasemel- see ju provintsikeskus, kus lisaks turistidele turvatakse ka kõrgemaid ametnikke ja muidu rikkaid. Turiste on palju, juba lennukis oli mitukümmend prantslast- sellest riigist pole varem eriti olnudki. Tänavatel on samuti turiste palju.
Odavamaid hotelle lammutatakse, et ehitada suuremaid ja paremaid. Sellest on kahju- paljud tahaks soodsaid hindasid. Neis vähestes odavamates ongi hinnad nüüd tõusnud. Muus osas on hinnad endised, elada saab odavalt.
Kui vaadata seda pidevat ümberehitamist, jääb mulje, et kohalikul rahval on raha palju.

pühapäev, 30. märts 2014

Varsti kojusõit!

   Õhk +30, meri +24, tuul 6 m/s

   Tänavu talvel on siin lõpuks ilusad rannailmad üle hulga aja. Kui juhtub palav ilm olema, siis kannatab pikalt meres olla, muidu oli ikka jahe- nii meri kui tuuline rand. Meie randa tulevad iga päev kaks metsikut, peremeheta üsna suurt koera. Vahel anname neile juua magedat vett, vahel mõne kondi. Ja selle tasuks on nad iga hetk valmis oma elu hinnaga meid kaitsma nii inimeste kui siinsete loomapidajate võitluskoerte eest. Uskumatu, kui truud ja targad võivad olla loomad!
   Aga ka koduses Eestis on omad plussid: turvalised seadused- pettusi praktiliselt pole (eriti kinnisvaraga), rahulikud inimesed, kogu elukorraldus toimib mõistusepäraselt võrreldes ettearvamatu riigiga, eriti hinnatud on meie e-teenused- seda ju hindad kaugel olles väga, jne... Ja lõpuks ometi- läänemaailmas on ka naine inimene- Egiptuses kehtib ju meeste võim, ja nendevahelised sõprussidemed. Ja altkäemaks. Järjekorraski seistes on naine nagu tühi koht, kellest astutakse lihtsalt mööda, kelle arvamust mistahes küsimuses ei tahetagi teada, veel vähem aktsepteerida.

   Egiptuses jälle on alati särav päikesepaiste, inimesed naeratavad, liigesevalud ja nahaprobleemid kaovad, elu on odav... Aga siin pead oskama olla, ja tahtma olla, muidu istutakse pähe või petetakse puupaljaks.
   Siin ja praegu... igal pool, kus sa ka ei viibiks, on omad head ja vead. Kusjuures, kui kirjutad paberile ühte veergu plussid, teise miinused- siis mistahes teemal, olukorral või esemel on plusse ja miinuseid ligikaudu ühepalju. Vaja läheb lihtsalt tolerantsust, usku headuse võidusse ja oskust kõigisse ja kõigesse eelarvamusteta suhtuda.

   Maailm on imeline. Isegi prussakad on tihtipeale uskumatult targad. Inimkonnalgi on arenguruumi. Miskipärast võtab aga areng aega, eriti siin. Aga mida me mõistame arengu all? Seda raha ja asjade kokkukraapimist küll mitte. Ikka inimese ja inimkonna paremaks muutumist ja püüdlusi järk- järgult suuta armastada kõike ja kõiki.

Kohtumiseni järgmisel Hurghada hooajal!
Hingerahu, edu, tervist ja õnne!!

pühapäev, 23. märts 2014

Punase Mere Kubernerkond

 Õhk +30, meri +24, tuul ikka 10m/s

   Hurghadat teatakse turismikeskusena, aga vähem kubermangukeskusena.
 Egiptus jaguneb 27 kubernerkonnaks (mulle meeldiks rohkem sõna: kubermanguks või provintsiks). Plaanis on luua 2017.aastaks veel lisaks 5 kubermangu. Pildil Punase Mere Kubermang, mis lõunas ulatub Sudaanini (lõunaosa jäi pildilt välja):

   Punase Mere Kubernerkond on suurusega 130.000 km2. Pikkus 1000 km Punase Mere rannikut. 1/8 riigi territooriumist. Keskus Hurghada, peamised ametiasutused asuvad vanalinnas Daharis:  kuberneri residents ja vajalikud asutused, Linnavalitsus, Kohus, Politsei, Turismipolitsei, Vangla, notarid, advokaadid jne. Kuberner on kindralmajor Ahmed abd Allah (sõjaväelane). Nagu ka tulevane president Al- Sisi (pildil ):

   Siinses provintsis toodetakse 75% Egiptuse naftast ja gaasist, värvilisi metalle, kulda, hõbedat, fosfaate, kroomi, volframit, smaragde jne. Kaubavahetus toimub nii Vahemere kui Punase Mere kaudu.
   Maanteed on Egiptuses päris hea kvaliteediga. Poolas näiteks on suvise soojusega asfalt pehme ja saab vagudest rikutud autorataste all, siin on tähtsamate maanteede asfalt ka kuumaga sile ja kõva. Majadevahelised tänavad on aga tihti asfalteerimata ja tolmavad.
   Egiptuse turismisektoris töötab 12 % riigi töötajaskonnast. Turism pole riigis Nr.1. tähtsusega tuluallikas, nagu ekslikult arvatakse. Suur tulu tuleb Suessi kanalist, naftast, gaasist, maavaradest, puuvilla tootmisest- töötlemisest ja tööstusest. Aga alates 2011 a. revolutsiooni segadustest on riigi majandus suurt kahju kandnud. Kas millalgi jõutakse õitsvale järjele?
    Punase Mere Kubermang on riigile strateegilise tähtsusega oma maavarade ja asukoha poolest.
    Turism on koondunud suures osas siia kubermangu. Egiptuse Turismiminister lubab, et välismaa turistide turvalisus on riigi prioriteet. Ka elab siin hulgaliselt välismaalasi. See pole ettearvamatute beduiinide Siinai, kus Iisraeli nõudmisel pole lubatud sõjaväge, ja turvalisus sõltub üksnes Allahist.
    Turismikeskused on nüüd ka Marsa Alamis, Safagas, Makady Bays jm. Need piirkonnad on eriti hinnatud sukeldujate seas. Punase mere elustik ja korallid on siin mitmekesisemad ja paremini säilinud.

pühapäev, 16. märts 2014

Koptid

   Õhk +24,  meri +23,  tuul 11 m/s

   Koptikristlasi on Egiptuse 80-miljonilisest elanikkonnast 10- 20 %. Viimastel rahututel aastatel on eriti koptid emigreerunud muudesse riikidesse, seega protsent liigub vähenemise suunas. Ka paljud moslemid  emigreeruvad, lootuses rahulikumale riigikorrale ja paremale elustandardile, muidugi võimalikult rikkasse riiki.
   Kopte peetakse egiptuse põliselanikeks, vaaraodeaegsete elanike järglasteks. Ristiusku pöördusid nad varsti peale Kristuse ristilöömist, kui osa Jeesuse lähikondlasi neile aladele elama asus. Islam tuli siia koos araablastega alles 7. sajandil.  Pildil siinne suurim kopti kirik Daharis, Hurghada vanalinnas, mis hiljuti ehitati suureks ja ilusaks. Ümbritsetud kõrge taraga ja valvega


   Koptid on alati olnud siinse ühiskonna töökam ja haritum osa. Üheks põhjuseks läbilöömise vajadus moslemitest enamuse kõrval. Kel vähegi võimalik, omandab kõrghariduse, ülejäänud töötavad hommikust hilisõhtuni. Alates lapseeast. Erilise sundimiseta. Et elus edukam olla. Ka abiellumiseks tuleb palju raha koguda, mees peab enne olema perele eluaseme ostnud/ehitanud. Pruudi otsivad sugulased või kirikuisa, kes nagunii külastab paar korda aastas oma koguduseliikmete kodusid, ja tunneb nende majanduslikku olukorda. Ühesuguse majandusliku tagapõhjaga kodudest tulnute abielu peetakse püsivamaks. Siiani pole lubatud lahutused, välja arvatud lastetuse korral. Aga see on pea- aegu välistatud, kuna abiellujad peavad enne abiellumist läbima arstliku kontrolli. Üldjuhul peab pruut olema neitsi. Võimalik on neitsinaha taastamise operatsioon, aga kui pruut ja peigmees on omavahel olnud vahekorras, või vastastiku avameelselt kokku leppinud ikkagi abielluda, siis ka  abiellutakse. Enamasti saadakse lõpuks ka kiriku ja vanemate nõusolek. Võimalik, et kopti kirikus toimub tulevikus moderniseerimine, ja lubatakse lahutused ka muul põhjusel. Ka on koptidele lubatud vaid üks naine, moslemitele kuni neli. Siinsed moslemid lahutavad ju väga lihtsalt ja sageli. Eriti rikkamad.
   Kiriku liikmed on tihedalt oma kogudusega seotud: käivad korralikult kirikus, tasuvad ausalt kümnist, saavad vajadusel nii materiaalset kui psühholoogilist abi koguduselt kui vaimulikkonnalt. Jumalateenistusel jagatakse Kristuse liha ja verd: leiba ja veini. Täiskarsklased koptid ei ole, veel mõne tähtpäeva puhul juuakse veidi veini. Jumalateenistus on ühtlasi kogukonna rõõmus kokkusaamine, kus väikelapsedki kaasas.
   Üldhariduslikus- ja kõrgkoolis õpivad siiani koptid ja moslemid kenasti kõrvuti. Ja tasuta! Moslemi Vennaskonna ajutine võimulolek ajas nad sagedastesse tülidesse. Seepärast sagenes ka soov emigreeruda.
   Kopti neiud ja naised ei kata ei juukseid, nägu, ega muuda laiade riietega figuuri ähmaselt arusaadavaks (küll aga pole näha paljaid käevarsi ega sääri)- see oli põhjus ja ajend nii mõnekski kokkupõrkeks Moslemi Vennaskonna pooldajate ja koptide vahel. Kokkupõrkeid oli ka moslemite endi eri rühmituste vahel.
   Koptid töötavad juveliiridena (ka moslemid peavad neid ausamateks), arstidena, apteekritena, juristidena...
Nad elavad enamasti linnades. Kuuluvust ristiusku näitab risti tätoveering randme siseküljel ja vahel ka risti kandmine kaelas keti otsas.
   Kerjuseid Egiptuses eriti palju pole, ja üldjuhul on nad moslemid: islami üks tugisammastest käsib anda raha küsijale. Kerjavad enamasti kas lapsed, emad väikelastega, või vanurid. Viimastel aastatel, peale revolutsiooni, on tekkinud ka vargused tänavtel.

  

reede, 7. märts 2014

Kuurortlinn Hurghada

Õhk +33, meri +24

   Veel 25 aastat tagasi oli siin väike kaluriküla. Nüüd on elanikke u. 100 000, hotellide arv 250 ringis. Venemaa ja endiste liiduvabariikide kodanikke elab siin u. 20 000. Muid välismaalasi u. 5000. Kuna viisasid pikendatakse suvaliselt ja mitte igale soovijale, on välismaalastest illegaale umbes 50%. Eriti ei taheta viisat pikendada endisest sotsialismileerist pärit välismaalastele: kipuvad töötama, oma rahasid pole nii palju nagu rikastest riikidest inimestel. Ametlikult on ilma tööviisata töötamine keelatud, aga ikka kuidagi mitteametlikult osad välismaalased leiavad mingi võimaluse.
   Töökohti üldises mõttes on tegelikult palju, nii turistide kui kohalike elanike teenindamises, kaubanduses... Praktiliselt iga elumaja alumine korrus on 2-3 töökoja, pesumaja, poe, töölissöökla, kontori vms kasutuses. Mõnesse elumajja on isegi mošee sisse seatud. Et poleks liiga kauge päris mošeesse minna.

   Turiste on praegu küll vähem kui headel aegadel, aga seda paremini läheb neil äridel, kes teenindavad kohalikke elanikke nende elurajoonides. Näiteks meeste juuksuril on (vastupidi läänemaailma majanduslanguse aegadele) tööd palju. Siinsed mehed ei taha enamuses kodus habetki ajada. Õnneks soenguid nad teha ei lase- nagu Tiibetis, küll aga käib peamassaaž juukselõikuse juurde.
   Hästi läheb ka töölissööklatel: iga kulbitäis mistahes rooga (lihata) maksab ümberarvestatuna 12 eurosenti. Ehitustöölised käivad söömas lähimas söögikohas. Järjekorrad on sagedased, ja toidujagaja liigutused ülikiired. Varem ostsin sageli sealt mitu erinevat rooga, nüüd vaid juurviljaraguud kastmeks. Kartulid, supid ja salatid teen ise.
   Kanaliha müügikohad on suure hulga kanapuuridega, milles elavad kanad kuni ostja tulekuni. Üheks rahvusroaks on tuvipraad. Eriti hinnas on noored, 21- päevased tuvid. Neid hoitakse ka sügavkülmas, et ikka sellist noort liha saaks ka siis, kui muidu saaks tuvid vanemaks ostjaid oodates. Tuvid elavad spetsiaalsetes  u. 6- 10 meetri kõrgustes ümarates tornmajades. Pildil tuvirestoran:

   Mööblitöökojad on ka huvitavad, reklaami mõttes toimub töö otse töökoja ukse ees tänaval. Soojal ajal on tõesti ruumis palavam. Kuigi on piisavalt ka mööblikauplusi, ikka elavad ära ka väikeettevõtjad.
   Ka muud väikesed ettevõtjad on väiksemagi võimaluse korral samamoodi tänavale laienenud.
   Metallitöökojad valmistavad rõdude piirdeid, igasugu vajalikke asju ja ilusaid kunstilisi võreuksi. Selliseid tellitakse koos külgeehitatud sääsevõrkudega puitukse ette. Nii saab ööseks või päevaks puitukse lahti jätta, et palaval ajal tekiks tuuletõmbus. Seni pole vähese kuritegevusega linnas rauduksi otseselt vaja olnud. Siin ju peaaegu igal majal uksehoidja- universaaltöömees ("doorman") olemas. Enamasti pikka hõlsti kandev maalt tulnud mees, kes tavaliselt ka magab samas, trepikojas või tillukeses ruumis välisukse lähedal. Ja ka tavakodanikele meeldib teada, kes millises majas ja kus korteris elab. Lisaks on paljude korterite uksed pidevalt lahti- et näeks, mis kuskil toimub, ja et saaks tuttavate- sugulastega trepikojas suhelda. Nii et salajasi käike, nagu läänemaailmas tavaline, on keeruline organiseerida.
   Kui naisterahvas kutsub mingi töömehe korteris midagi parandama, peab korteriuks jääma avatuks.
   Linnas on peale hotellide randade mitu avalikku randa, aga sissepääs maksab 10- 40 egiptuse naela. Kui mõne hotelli randa parajasti renoveeritakse, siis mõnikord lubatakse kõik soovijad ehituse perioodil tasuta randa.
   Praegu on turiste vähemaks jäänud, kuigi mingit ohtu Hurghadas ei saa olla. Politsei on ülesannete kõrgusel, ka elanikud ise on huvitatud, et turistid siia käiks ja nende töökohad säiliks. Ka sõjaväe kohalolek distsiplineerib, seda peamiselt vanalinnas, valitsusasutuste lähedal ja turistide suurema kontsentratsiooni paikades. Šarm- el-Šeikis ja kogu Siinail sõjaväge olla ei tohi (kokkulepe naaberriigi Iisraeliga)
   Tööstusettevõtetest asub siin- sedagi linna ääres- vaid Coca-Cola tehas. Egiptlased on tänu soojale kliimale ja magusaarmastusele selle firma jaoks suur tuluallikas. Kuigi jook on ebatervislik.
   
  

laupäev, 1. märts 2014

Surnuaed Hurghadas

Õhk +28, meri +23, tuul 3 m/s

  Egiptuse muhameedlastel on mitu usulahku, nagu ka siinsetel kopti kristlastel. Seetõttu võivad ka kombed erineda.
  Hurghada kesklinnas, kõige paremal, siledamal maa- alal asub moslemite surnuaed. On kõrge taraga ümbritsetud, suuruse varuga tulevikuks. Ent siinsed elanikud on tulnud enamuses maalt ja väikelinnadest, seega maetakse nad tavaliselt oma kodukohta, oma suguvõsa lähedale. Vaade surnuaiale:
   Islami kombe kohaselt maetakse kiiresti, tavaliselt samal õhtul või öösel. Siin tundub üks põhjustest olema palav kliima. Maetakse mähituna uude valgesse surilinasse, (mis ei tohi olla liiga uhke ja kallis- hoolitse parem elavate eest), Meeste surilina koosneb 3 tükist, naiste oma 5 tükist. Nimetatud komplektid on müügil. Surnu asetatakse hauas  paremale küljele, näoga Meka poole. Matuselised viskavad lahkunule 3 peotäit liiva. Naisi matustel enamasti pole. On keelatud liiga valjuhäälselt surnut taga nutta ja halada. Kui sureb naise sugulane,võib mees keelata naisel üldse leinata. Kui surnu oli tema mees, siis on leinaaja pikkus 4 kuud ja 10 päeva.
   Hauale pannakse lihtne kivi, ja tihtipeale enam haual ei käida. Sest hoolitsema peab elavate eest. Ja ka mõtlema peab elavatele.
   Varasem komme näeb ette matmiskohana perekonna hauakambreid. Sellesse maapealsesse ehitisse paigutatakse surilinasse mässitud surnu ja ukseava suletakse seejärel suure kivitahvliga. Selliseid surnuaedu on Egiptuses praegugi, lihtsalt Hurghadas on enamast mindud lihtsamat teed. Mõned hauakambrid on ka siinsel surnuaial.
   Kristlaste surnuaed asub eraldi, linnast eemal. Sinna maetakse ka välismaalasi.

laupäev, 22. veebruar 2014

Meri, mu meri...

Õhk +33, meri +23,  tuul 2 m/s

   Ilmad on tõesti soojad, meres tahaks snorgeldada rohkem kui päikest võtta. Väga huvitav on jälgida veealust elu- osad organismid punguvad, mitmed kalad vahetavad sugu (kui vastassugupoolest puudus käes), merikarbid lõksutavad oma poolmeid, krabid jooksevad külg ees mööda randa, 30-cm-ste okastega merisiilikud istuvad viisakalt päevasel ajal kaljupragudes... Värvikirevate kalade parved võtavad meelsasti ujuja- snorgeldaja oma parve liikmeks- on unustamatu elamus ujuda nende parve sees.
   Sellised merikarbid on kõik siitsamast merest pärit:


   Neid saab ise korjata või tänavamüüjatelt osta. Aga lennukiga pole mõtet riskeerida neid kaasa viia, karistused tollieeskirjade rikkujaile on rängad.
   Punase mere vesi on väga tervislik, soolsus umbes 10x suurem kui Läänemeres. Surnumeres on veel soolasem- kui silma läheb- põletab. Vee temperatuur oli siin sel talvel kõige külmemal ajal +22 kraadi, nüüd järjest tõuseb, kuni +30 kraadini suvel. Ravib kõikvõimalikke naha- ja muid haigusi. Inimese organism omastab mereveest naha kaudu mineraalsooli tihti paremini kui tablettidena sisse süües.
Päike paistab, lilled ja puittaimed õitsevad ... tundub, et selline ongi Paradiis...

  
     Kui ikka Egiptuse rahvas ka aru saaks, et rahu on alati parem kui sõda. Aga iga kildkond unistab võimust ja sellega kaasnevast rikkusest ja privileegidest. Teel võimule ei peeta patuks teisi samast rahvusest, samast religioonist inimesi tappa ja vigastada. Põhjuseks tuuakse, et meie tõde on õigem kui teie oma.
   Kui vähe tegelikult on inimesele õnneks vaja, sellest ei saada enne aru, kui õnnetused käes... Õpiks siis vähemalt oma seni tehtud vigadestki!  Kairos ei ole rahutused ja terror veel kaugeltki lõppenud.

reede, 14. veebruar 2014

Lõpuks ometi- rannailmad

Õhk +26, meri +23

   Üle kuu aja oli sel aastal jahedust ja tuult. Nüüd saab hakata päevitamas, snorgeldamas ja kala püüdmas käima. Venemaalased on tublid- hõivasid kambaga jupi metsikust ranna- alast, kus lõpuks ometi saab üsna turvaliselt olla. See on linna ainus vaba ligipääsuga rannikuala. Muidu on selles rannas olnud küll kohalikest poistest- meestest vargaid, salapildistajaid, liputajaid, seximüüjaid ja keda kõike veel... Suurte koertega küll jätkavad meie häirimist, aga küll me hakkama saame. Hurghada ainus odav, 5- naelane rand on kinnipaneku äärel, siis on meid, residente, palju siia randa lisandumas. Rikkamate riikide residendid elavad kas kinnistes, luksuslikes privaatrannaga residentsides, või käivad kalliste piletitega randades. Selline näeb välja see meie lahesopp mäe pealt vaadates:
   Pilti suurendades on ka meie päevitamisekohad näha. See kõrgem koht, kust pildistasin, on ühtlasi linna üks väheseid (või ainus) merevaatega koht, teisel pool maanteed asuva restoraniga VIEW, ja siin peatuvad enamus turismibusse, et rahvas saaks vaba merd pildistada. Ka politsei tugipunkt on siin mäe otsas.
   Siin lahesopis on palju mulle tundmatut mereelukat, kes näeb välja nagu suur meduus, kellele on selga kasvanud mererohi, ja roomab mööda merepõhja, nii et äärte alt on näha lainetavad küljed. Üks selline oli kogemata selili kukkunud, aga tundus, et lõpuks saab ta ikka end õigetpidi pööratud. Hooletum supleja võib neid loomi pidada mererohu puhmasteks ja peale astuda.
   Tänase Valentinipäeva puhul on linnas reklaami huvides jagatud rahvale lilleõisi, komme, puuvilju...
   Hurghada on kogu Egiptuse turvalisim paik, kuna siin on võimalik turistide kaitsmiseks tingimused luua. Ja see on eeltingimuseks, et Egiptus saaks välisturismiga oma kõikumalöönud majandust aidata.
   Siinail, ka Šarm- el- Šeiki ümbruses, on see palju keerulisem, sest kohalikud beduiinihõimud on alati olnud metsikud ja alistamatud. Iisraeliga sõlmitud kokkuleppe kohaselt Siinail aga sõjaväge olla ei tohi. Need beduiinid on aastakümneid tegelnud relvade, narkootikumide ja orjade ning kõikvõimaliku muu kraami salakaubandusega. Ka praegusel ajal on beduiinide majapidamises neegerorjasid, nagu ka beduiinidel Jordaanias. Viimatinimetatud kõrbealadel käisin üksi(!) vaatamisväärsustega tutvumas ja nägin oma silmaga. Küll on hea olla vana- ei sobi enam ei tööojaks, sexorjaks ega elundidoonriks. Ka spiooniks ei peeta, võisin rahulikult kõike vaadata ja ka pildistada.
    Aga on ka üks miinus minu vanusel: just sellist vanust peetakse kõikjal mittehuvipakkuvaks, seega raha küsitakse alati rohkem kui vähe noorematelt või veidi vanematelt naistelt.
  

laupäev, 8. veebruar 2014

Mehed ja naised

   Õhk +23, meri +22

   Islamimaailmast on ettekujutus tavaliselt selline, et abielumehed on türannid ja naised orjalikult alluvad. Sellist muljet tahavad ka kohalikud naised ise jätta- väljaspool kodu demonstreerivad igati oma mehe üleolekut. Kodus aga kulgeb elu naise juhtimise all, mehele tehakse etteheiteid nelja silma all. Lapsed osatakse panna ka emast lugu pidama. Mees teenib kogu perele vajamineva raha. Kui egiptlanna käibki tööl, siis teenitud raha võib ta kulutada ainult endale. Mehed üldjuhul armastavad väga oma lapsi. Seadus ja traditsioonid jätavad lahutuse korral lapsed tavaliselt mehele (kui mees soovib).
   Pulmi peetakse ikka, ka rahututel aegadel:

   Islamiusulistel meestel võib olla kuni 4 abikaasat, kopti kristlastele lubab usk ühtainust naist. 
   Segaabielus on tihti vastupidi- mees nõuab, et elatakse naise (välismaalanna) kulul, isegi mehe teisi naisi koos lastega sunnib ülal pidama.   Mees võib kõige uskumatumateski olukordades olla armukade, võib lüüa naist jne. Ilus kurameerimise aeg saab lõplikult mööda. Mees ei püüagi varjata oma abielurikkumisi, ja teeb kõike seda, mis naisele haiget teeb. Kui neil on ühised lapsed, on see eriti valus. Kui kooselu muutub talumatuks, siis enamasti ei luba mees naisel koos lastega kodumaale naasta, vaid viib lapsed kas ajutiselt või alaliselt oma sugulaste juurde. Seaduse järgi on islamiusulise mehe lapsed tema usku. Paljud mehed nõuavad ka naise astumist islami usku, kuigi alguses lubasid nad naisel selles osas talitada oma soovi kohaselt. Sellises kooselus minnakse isegi nii kaugele, et lavastatakse naise kohtumine teise mehega, ja naine deporteeritakse riigist ametlikult.
   Seepärast tuleks põhjalikult kaaluda, kas on mõtet siduda end keevavereliste ja sädemeid pilduvate silmadega siinsete meestega, või võtta õppust nende õnnetute naiste lugudest, kellele tulevik vaid pettumusi tõi. Enamasti on selline mees ka välismaalasest naise vara omale haaranud. Kui tal midagigi oli. Noortel naistel mõnikord tõesti pole midagi peale nooruse ja armastuse.
   Harvem juhtub, et segaabielu on õnnelik. Siis võib mehe suguvõsa hakata nõudma, et mees abielluks ka egiptlannaga. Või ei võeta välismaalannat oma suguvõsa liikmeks, tehakse ta elu põrguks. Või aetakse mees ja naine tülli puhtalt sportlikust hasardist: ärgu olgu keegi õnnelikum kui mina.
  
  
  
  

reede, 31. jaanuar 2014

Lapsed ja pered

Õhk +29, meri +23

    Egiptus on noorte riik, laste ja noorte osakaal rahvastikust on suurem kui kusagil arenenud riigis. Abiellumine on au sees, ja lapsi on keskmiselt 4- 6, kõrgharidusega vanematel muidugi 1- 2, nagu mujalgi arengu(!)maades. Kui mitteabielus naine (ka välismaalane) siin riigis sünnitab, ei saa ta lapsele sünnitunnistust enne, kui lapse isa tuleb ka vormistamise juurde. Kui isa on uttu tõmmanud, või muud takistused, leitakse suhteliselt talutava hinna eest suvaline mees, kes nõustub vormistama lapse enda nimele. Alimente mitteabielus olles maksma ju ei pea, aga mehed on raha eest valmis milleks iganes. Enamik välismaalasi sõidab muidugi sünnitama kodumaale, ja siis kehtivad sealsed seadused.

   Lasteaiad on enamasti eraettevõtted, kas araabia-, vene-, inglise-, prantsuse- või saksakeelsed. Osades rühmades on erinevaid keeli kõnelevad lapsed koos. Vastu võetakse ka ajutisi lapsi, näit. komandeeringus või puhkusel olevate välismaalaste lapsi. Tuleb aga tõsist eeltööd teha oma lapsele lasteaeda valides, et ei satuks tujukate, oskusteta või kergeltärrituvate kasvatajate juurde. 
   Suurem osa emadest tööl ei käi, nii jooksevad lapsed omapead koos õdede- vendadega õues. Kuna majadel tavaliselt puudub õue- ala, joostakse trepikodades ja tänavatel (hea, kui on vähese liiklusega tänav).
Katused on teoreetiliselt head ja ohutud mängukohad, aga lastele need eriti ei paku huvi, ka siis kui seal parajasti kanu, küülikuid ja kitsi ei peeta. Sest katustel on u. meetrikõrgused piirded.
   Puhkepäeviti pannakse lapsed ilusasti riidesse ja minnakse kogu perega linna, vähestesse lõbustusparkidesse või randa. Rannas ollakse muidugi riietes ja meresupluste asemel peetakse piknikku. Mehed ja lapsed käivad ka meres suplemas, naised harva, ja sel juhul täisriietes.
   Nooremad lapsed kuulavad vanemate laste sõna, eriti austatakse muidugi seda, mida ütleb isa. Ligikaudu 20 % peredest juhtub, et isa lööb ema, ja on ka laste suhtes äkiline. Muidugi leiab ta, et tal on tuline õigus "nii suure üleastumise" korral karistada. Lääneriikides on see taunitav ja karistatav, patriarhaalses ühiskonnas on aga kogu võim meeste käes. Naisel peab ikka väga toetav suguvõsa olema, kui sellisele mehele koha kätte näitab.
  

reede, 24. jaanuar 2014

Ilm Hurghadas

Õhk +27, meri +24

    Siinsed ilmad on igal aastal erinevad: eri aastatel on suhteliselt külm kas detsember, jaanuar või veebruar.
Praegu on soojalaine, +26...+29, kuigi loogiliselt peaks olema aasta külmim aeg. Praegu on vaatamata kenadele soojakraadidele õhus ikka tunda jahedust, mida ma  nimetan Siberi hinguseks.
Sooja- ja külmalaine vahetumisel võib tulla suurem vihmasadu, isegi äike. Enamasti sajab õhtuti- öösiti. Siis valgub maanteedele teeäärset muda, teed muutuvad libedaks ja liiklusvahendid kipuvad ümber minema. Kuna vihma on (enne viimaseid aastaid) sadanud palju harvem, jääb elu seisma- lennujaamad ja maanteed on rivist väljas, osad kohalikud inimesed ei lähe õue, sest märjakssaamine tundub neile olevat midagi enneolematult ebameeldivat. Õnneks on Hurghadas vihmasadu umbes 1-2 x aastas, enamasti talvel.
    Tuuline on siin mitme päeva kaupa. Seejärel pikem kergema tuule periood. Kohalikud armastavad tuult ja tõmbetuult. Sest palavust siinmail jätkub. Siis on korterites kõik uksed- aknad vastastikku lahti, samuti ka  bussides- autodes- rongides. Naistel on tuules hea- pearätikud ei lase külmetuda. Kohalikud käivad siin talveti uskumatult paksudes talverõivastes.
   Paljudel taimedel on talvel puhkeperiood, nagu sel fotol näha:


   Palmide oksad seotakse talveks tugeva tuule kahjustuste ennetamiseks keskele kokku. Hurghadas on taimi vähe- enamasti vaid hotellide territooriumi kaunistamiseks. Tänavatel ja teede ääres ka veidi, aga iga uus kaupluseomanik kipub neid maha võtma, et tema reklaam paremini näha oleks. Siin kõrbepiirkonnas peaks iga taim eriti austatud- hoitud olema. Aga tegelikkus on pigem vastupidine: saaks aga oma ettevõtte laiendada ukse ees asuvale haljasalale ja kõnniteelegi. Rahvas miskipärast tahabki autoteedel kõndida, eks seal ole asfalt siledam. Ja nii saab tülitavaid kaupmehi ja vargapoisse vältida.
   Et tolmu vähem oleks, kastetakse teid ja kõnniteid veega. Enamus Hurghada tänavaid on asfalteerimata, põhjuseks ilmselt lõppematu ehitustegevus, mis nõuab sagedasi kaevetöid tänavate all (sest kõik kommunikatsioonid on tänavate all). Tolmu tõuseb iga auto möödasõidust, sellest hoolimata tulevad kümned tühjad taksod neilt tänavatelt kliente otsima ja tuututama iga inimese juures.
Ööd on (eriti talvel) jahedad ja õhuniiskus üsna suur, korterid muutuvad rõskeks, eriti kui päike aknaist sisse ei paista. Suvel on päeval palav, öösiti on kivimajad päevase kuumuse akumuleerinud tellisseintesse, ja siis oleks omakorda parem elada hoone põhjaküljel. Või omada võimast konditsioneeri. Suure suvise elektritarbimise tõttu riigis tekivad sagedased voolukatkestused. Sel juhul tuleb päeval minna merre, öösel aga kannatada kuuma korterit. Kui elekter parajasti olemas on, eelistatakse sageli ülisuurt ventilaatorit laes.
   Ka maavärinaid tuleb ette, õnneks mitte kõige tugevamaid, ent hoonetest hirmunult väljajooksmisi on olnud.
  


esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Egiptuse putukad ja kahjurid

Õhk +24, meri +23

   1. Sääsed.
Neid on igas maailmajaos, igas riigis, praktiliselt igal aastaajal. Aga et kõrberiigis sääski nii palju on, tundub uskumatu. Talvel pidi neid küll vähem olema, aga ikka ei osata (ega raatsita) hotellides muud tõrjet teha, kui neid haisuga suitsukahurist akende tagant peletada. Korralikud aknavõrgud puuduvad enamasti nii kodudes kui hotellides. Mina olen oma 2 väikest aknaava katnud tihedalt peenema silmaga tüllkardinaga, ja kui uksest kiiresti sisse- välja käia, siis on ikka haruldane sääsevabalt elada. Egiptuse korterite uksed on enamasti mitte eriti tihedad, ja ukse all on suurem vahe. Kas tõesti õhuringluse suurendamiseks? Kaldun arvama, et ehitajate ükskõiksusest. Ka uksepragudest tuleb sääski sisse, eriti kui sees on valgem kui väljas.
   2. Hiired- rotid.
Egiptus kui ammutuntud viljakasvatusmaa (Niiluse ümbrus) on alati hädas olnud hiirte- rottidega. Ilmselt seetõttu ongi kassid olnud pühad loomad. Ja seda senini. Koertesse on pigem negatiivselt suhtutud. Nüüd on piisavalt nii hulkuvaid koeri kui kasse. Ja mõlemad toituvad peamiselt prügist, milleks näha vaeva hiirejahiga? Hiired- rotid elavad tihti majade sisešahtis, kuhu koguneb pikapeale prügi, ja kus inimesed enamasti ei käi. Šahti seintel  on vee- ja kanalisatsioonitorud, ka igasugu juhtmed- kaablid:
 Õnnelikud on need korterid, kelle üks akendest ei avane sellisesse šahti. Sealt tuleb hiirtele-rottidele lisaks ka igasugu putukaid. Kõige vabadustarmastavamad hiired- rotid elavad muidugi siinses vabas (linna)looduses. Neid võib kohata nii tänavatel, prügikastides kui ka mere ääres. Juba siis vee piiril neil süüa on. Kas tõesti püüavad krabisid? Muud justkui leida seal pole.
   3. Vaaraosipelgad.
Sipelgaid on siin mitut liiki. Eriti hädas on esimese- ja keldrikorruse inimesed- asutused. On hooneid, kus nad on kindlalt hõivanud kogu maja, levivad igalt poolt, ja väga keeruline on neid hävitada. Mul on suveks ära sõites toiduainete varud klaaspurkides, väiksemad pakendid kilekotis ja nööriga lae alla tõmmatud, ja seni on see aidanud kõigi kahjurite vastu. Igasugusteks eriolukordadeks aga peab siin riigis vee- ja toidutagavarasid omama.
  4. Prussakad.
On nii tavalisi, kui ka igasuguseid suuri, kuni 10 cm- pikkuseid. Need suured on kummalised- juhtub sageli, et kukuvad selili. Enam püsti ei saa- kas surevad pikapeale, või tuleb maha tappa. Väikseid, eesti suguvendade suuruseid- jätkub siin ka.
   5. Sisalikud.
Kui  mõni tuppa satub, hävitab justkui putukaid, aga tema väljaheited on musta värvi ja asuvad 3,5 m. kõrgusel laes. Tülikas ja tihti võimatu koristada. Siinsed ruumid on ju kõrged ja heledad.
   6. Kärbsed.
Kuna prügi on palju, on ka kärbseid liiga palju, eriti tuulevaiksema ilmaga. Ka randades, sest hotellid ja avalikud rannad tahavad ju teenida toidu- joogi müümisega. Ainult tuule käes saab rannas ilma kärbesteta olla.

teisipäev, 7. jaanuar 2014

Mul on külm

Õhk +20, meri +23

   Aga ööd on umbes 13 kraadi, tuba jahtunud, lõdisen nii, et ei taipa radikatki sisse lülitada. Väga paljudel valgetel inimestel on samuti külm, rääkimata kohalikest. Nood liiguvad talveriietes. Üsna hiljuti veel süütasid mehed söelambi ja hoidsid seda sooja saamiseks oma pika rahvushõlsti- galabeeja- all, kõhu peal. Talvel on õhtuti linnas kõikjal näha spontaanseid lõkkeid- tuletõrje ju teab, et midagi ei juhtu. Egiptuses on tuletõrjet vaja peamiselt gaasipliitide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud põlengute kustutamiseks.
   Olen minagi siin pildil päikesepaistel paksult riides:

   Õhus on tunda Siberi hingust, kuidagi ei suuda "sooja" merre minna. Kaamelidki ei käi sellise ilmaga meres.
Vaid mõnulevad päikesepaistel. Kuidas küll suurimgi hobune, kelle seljas olen ratsasporti teinud, ja Kopli lahes ujunud, on märgatavalt madalam sellest kaamelist (kui ta varsti püsti tõuseb)!
    Põhjamaadest tulnud turistid muidugi tuulevarjus päevitavad ja ujuvad. Päike paistab siin umbes 360 päeva aastas. Katmata peaga ja täis kõhuga kohe terveks päevaks päikese kätte minnes on lihtne saada päikesepiste - tihti koos külmetusega,- millega kaasneb tõsine kõhulahtisus ja külmavärinad. Seda peetakse ekslikult toidust tingitud olevaks ega ravita õigesti. Külmalt maalt tulnud inimesed on lausa pöörased lõunamaa päikese järgi. Õigem on lasta päikesel olla Päike, ja tegelda oma asjadega. On ju ükskõik, mis värvi on inimese nahk, peaasi et ta oleks INIMENE. Aga ei - valge rassi esindajad tahaks olla võimalikult puuniks päevitunud, kollase rassi esindajad- valged, ja mitte pilusilmadega (need opereeritakse valgete sarnaseks). Neegrid ei taha olla tumedad. Sellekski on kaasajal omad iluprotseduurid.
    Vanemas eas on inimesed sageli kaotanud oma rassi- ja sootunnused, saanud äravahetamiseni sarnaseks oma unistuste välimusega, aga siis ei osata seda ära tunda, ammugi sellest rõõmu tunda. Kõik vanainimesed on kuidagi sarnased. Tihti pöördusin Kairos mõne poole mingi palvega, pidades neid välismaalasteks.
    Elu on tegelikult ilus, põnev ja mitmekesine. Ja seda igas kliimavöötmes. Rikaste riikide inimesed kolivad massiliselt vaestesse riikidesse- seal saavad nad endale rohkem lubada, elada "paremini". Ja vaestes riikides unistatakse vaid arenenumatesse riikidesse pääsemisest, olgu seal või -40 kraadi külma, saaks vaid kõhu täis! Seejärel hakatakse tahtma juba autot, ilusaid riideid ja 1000 muud asja. Tegelikult on inimesele vähe vaja materiaalset, rohkem hingelist, vaimset ja emotsinaalset.
  
  
  

kolmapäev, 1. jaanuar 2014

Aastavahetuse mõtisklusi

Õhk +25, merevesi +23

   Kuidas küll erinevatel rahvastel on meie omast erinev aastavahetus. Muhameedlastel, Kagu- Aasia rahvastel ja veel mitmetel- hoopis erinevatel aegadel, erineval kombel nii väljast- kui seestpoolt...

   Egiptuses on küll ametlikult 1.jaanuar aasta esimene päev, aga seda ei tähistata, küll aga on moslemikalendri aastavahetus neile oluline tähtpäev.

  Reede on Egiptuses ametlik puhkepäev, mitte pühapäev. Turistidele on kauplustes ja tänavail küll läänelikku reklaami, isegi plastmassist kuuski ja kuusekaunistusi, aga kohalik rahvas piirdub purjus slaavlaste vaatamisega. Sest hotellides peetakse turistide meeleheaks ja hotellide kasumi huvides suuri ja kalleid pidusid. Mõni napsine satub sealt ka tänavaile seiklusi otsima.
    Üksikuid kergemaid paukpadruni laske kõlas ka. Aga elurajoonides pole mingit pidumeeleolu ega saginat, kõik on lihtsalt tavapäraselt kodudes. Mulle see sobib. Parem soojas kliimas pidutsemata, kui külmas pidutsedes. Aastad kaovad nagunii omasoodu.
   Huvitav, et siin elatakse ilma tänava- ja majanumbriteta. Aadressiks sobib ju: Hotell (kohvik, kaubamaja jne) Miramari ees, taga, kõrval... isegi, kui "kõrval" tähendab mitu maja edasi. Korterinumbrid on ka segi- läbi. Ainult suurematel tänavatel on nimed, mida aga harva teatakse ja kasutatakse.
    Kairos küll on tänavatel nimed ja majadel numbrid, muidu oleks 20- miljonilises linnas tõeline kaos. Ja igal varahommikul toimub seal pea-aegu igal tänaval suur prügipõletamine- rahvas ju magab kodudes lõunani. Kogu erasektori tööpäev algab enamasti kell 15. Ja ega seegi aeg ole kohustuslik- igaüks tuleb kohale nii, kuidas tahab. Tähtsamate asutuste juures on silt mobiiltelefoni numbriga: helista, kui teenust vajad.
   Muidugi ei käi talvel meres ujumas pea- aegu ükski kohalik. Naistele ei ole ujumine täisriietes ei meeldiv ega harjumuspärane, mehedki käivad harva meres- see meri on ju alati olnud, ei ta kao kuhugi, küll jõuab...Talvekuudel käiakse talveriietes, mille juurde aga kantakse jalas aasta läbi plastikplätusid. Kui tuleb palvetamise aeg, jäetakse need rahuliku südamega mošee ukse taha- keegi neid ei puutu.
   Päevitamine tundub araablastele üldse arusaamatu- siin tahaks igaüks olla võimalikult heleda nahaga, naised pleegitavad nahka, mehedki lasevad fotograafil toonida näo mitu astet heledamaks. Päikesevarjudega (nagu Jaapanis jm) küll ringi ei käida, lihtsalt ilma tungiva vajaduseta ei mindagi õue. Randades valgeid naisi üritatakse küll vaatamas käia ja nagu muuseas mobiilidega pildistada.
    Poeskäigu asemel lastakse  korv nööriga maja 1. korrusel asuva poeukseni. Korvis on ostetavate toiduainete nimekiri ja raha. Poemees paneb kauba korvi ja kaup tõmmatakse nööriga korteriaknast või rõdult sisse. Selline poekene on igas teises majas. Lihtne ja mugav!
   Abielunaine käib väga vähe õues, koos mehega peamiselt pidupäevade ajal sugulasi külastamas. Nii tekib suurel osal egiptlannadel ülekaal- liikumisvaegusest ja rohkest idamaa maiustuste söömisest. Maiustused ja ülesöömine on nende ainus sõltuvus: ülejäänud sõltuvust tekitavad tegevused- suitsetamine ja narkootikumid- on siin meeste privileeg.