pühapäev, 30. märts 2014

Varsti kojusõit!

   Õhk +30, meri +24, tuul 6 m/s

   Tänavu talvel on siin lõpuks ilusad rannailmad üle hulga aja. Kui juhtub palav ilm olema, siis kannatab pikalt meres olla, muidu oli ikka jahe- nii meri kui tuuline rand. Meie randa tulevad iga päev kaks metsikut, peremeheta üsna suurt koera. Vahel anname neile juua magedat vett, vahel mõne kondi. Ja selle tasuks on nad iga hetk valmis oma elu hinnaga meid kaitsma nii inimeste kui siinsete loomapidajate võitluskoerte eest. Uskumatu, kui truud ja targad võivad olla loomad!
   Aga ka koduses Eestis on omad plussid: turvalised seadused- pettusi praktiliselt pole (eriti kinnisvaraga), rahulikud inimesed, kogu elukorraldus toimib mõistusepäraselt võrreldes ettearvamatu riigiga, eriti hinnatud on meie e-teenused- seda ju hindad kaugel olles väga, jne... Ja lõpuks ometi- läänemaailmas on ka naine inimene- Egiptuses kehtib ju meeste võim, ja nendevahelised sõprussidemed. Ja altkäemaks. Järjekorraski seistes on naine nagu tühi koht, kellest astutakse lihtsalt mööda, kelle arvamust mistahes küsimuses ei tahetagi teada, veel vähem aktsepteerida.

   Egiptuses jälle on alati särav päikesepaiste, inimesed naeratavad, liigesevalud ja nahaprobleemid kaovad, elu on odav... Aga siin pead oskama olla, ja tahtma olla, muidu istutakse pähe või petetakse puupaljaks.
   Siin ja praegu... igal pool, kus sa ka ei viibiks, on omad head ja vead. Kusjuures, kui kirjutad paberile ühte veergu plussid, teise miinused- siis mistahes teemal, olukorral või esemel on plusse ja miinuseid ligikaudu ühepalju. Vaja läheb lihtsalt tolerantsust, usku headuse võidusse ja oskust kõigisse ja kõigesse eelarvamusteta suhtuda.

   Maailm on imeline. Isegi prussakad on tihtipeale uskumatult targad. Inimkonnalgi on arenguruumi. Miskipärast võtab aga areng aega, eriti siin. Aga mida me mõistame arengu all? Seda raha ja asjade kokkukraapimist küll mitte. Ikka inimese ja inimkonna paremaks muutumist ja püüdlusi järk- järgult suuta armastada kõike ja kõiki.

Kohtumiseni järgmisel Hurghada hooajal!
Hingerahu, edu, tervist ja õnne!!

pühapäev, 23. märts 2014

Punase Mere Kubernerkond

 Õhk +30, meri +24, tuul ikka 10m/s

   Hurghadat teatakse turismikeskusena, aga vähem kubermangukeskusena.
 Egiptus jaguneb 27 kubernerkonnaks (mulle meeldiks rohkem sõna: kubermanguks või provintsiks). Plaanis on luua 2017.aastaks veel lisaks 5 kubermangu. Pildil Punase Mere Kubermang, mis lõunas ulatub Sudaanini (lõunaosa jäi pildilt välja):

   Punase Mere Kubernerkond on suurusega 130.000 km2. Pikkus 1000 km Punase Mere rannikut. 1/8 riigi territooriumist. Keskus Hurghada, peamised ametiasutused asuvad vanalinnas Daharis:  kuberneri residents ja vajalikud asutused, Linnavalitsus, Kohus, Politsei, Turismipolitsei, Vangla, notarid, advokaadid jne. Kuberner on kindralmajor Ahmed abd Allah (sõjaväelane). Nagu ka tulevane president Al- Sisi (pildil ):

   Siinses provintsis toodetakse 75% Egiptuse naftast ja gaasist, värvilisi metalle, kulda, hõbedat, fosfaate, kroomi, volframit, smaragde jne. Kaubavahetus toimub nii Vahemere kui Punase Mere kaudu.
   Maanteed on Egiptuses päris hea kvaliteediga. Poolas näiteks on suvise soojusega asfalt pehme ja saab vagudest rikutud autorataste all, siin on tähtsamate maanteede asfalt ka kuumaga sile ja kõva. Majadevahelised tänavad on aga tihti asfalteerimata ja tolmavad.
   Egiptuse turismisektoris töötab 12 % riigi töötajaskonnast. Turism pole riigis Nr.1. tähtsusega tuluallikas, nagu ekslikult arvatakse. Suur tulu tuleb Suessi kanalist, naftast, gaasist, maavaradest, puuvilla tootmisest- töötlemisest ja tööstusest. Aga alates 2011 a. revolutsiooni segadustest on riigi majandus suurt kahju kandnud. Kas millalgi jõutakse õitsvale järjele?
    Punase Mere Kubermang on riigile strateegilise tähtsusega oma maavarade ja asukoha poolest.
    Turism on koondunud suures osas siia kubermangu. Egiptuse Turismiminister lubab, et välismaa turistide turvalisus on riigi prioriteet. Ka elab siin hulgaliselt välismaalasi. See pole ettearvamatute beduiinide Siinai, kus Iisraeli nõudmisel pole lubatud sõjaväge, ja turvalisus sõltub üksnes Allahist.
    Turismikeskused on nüüd ka Marsa Alamis, Safagas, Makady Bays jm. Need piirkonnad on eriti hinnatud sukeldujate seas. Punase mere elustik ja korallid on siin mitmekesisemad ja paremini säilinud.

pühapäev, 16. märts 2014

Koptid

   Õhk +24,  meri +23,  tuul 11 m/s

   Koptikristlasi on Egiptuse 80-miljonilisest elanikkonnast 10- 20 %. Viimastel rahututel aastatel on eriti koptid emigreerunud muudesse riikidesse, seega protsent liigub vähenemise suunas. Ka paljud moslemid  emigreeruvad, lootuses rahulikumale riigikorrale ja paremale elustandardile, muidugi võimalikult rikkasse riiki.
   Kopte peetakse egiptuse põliselanikeks, vaaraodeaegsete elanike järglasteks. Ristiusku pöördusid nad varsti peale Kristuse ristilöömist, kui osa Jeesuse lähikondlasi neile aladele elama asus. Islam tuli siia koos araablastega alles 7. sajandil.  Pildil siinne suurim kopti kirik Daharis, Hurghada vanalinnas, mis hiljuti ehitati suureks ja ilusaks. Ümbritsetud kõrge taraga ja valvega


   Koptid on alati olnud siinse ühiskonna töökam ja haritum osa. Üheks põhjuseks läbilöömise vajadus moslemitest enamuse kõrval. Kel vähegi võimalik, omandab kõrghariduse, ülejäänud töötavad hommikust hilisõhtuni. Alates lapseeast. Erilise sundimiseta. Et elus edukam olla. Ka abiellumiseks tuleb palju raha koguda, mees peab enne olema perele eluaseme ostnud/ehitanud. Pruudi otsivad sugulased või kirikuisa, kes nagunii külastab paar korda aastas oma koguduseliikmete kodusid, ja tunneb nende majanduslikku olukorda. Ühesuguse majandusliku tagapõhjaga kodudest tulnute abielu peetakse püsivamaks. Siiani pole lubatud lahutused, välja arvatud lastetuse korral. Aga see on pea- aegu välistatud, kuna abiellujad peavad enne abiellumist läbima arstliku kontrolli. Üldjuhul peab pruut olema neitsi. Võimalik on neitsinaha taastamise operatsioon, aga kui pruut ja peigmees on omavahel olnud vahekorras, või vastastiku avameelselt kokku leppinud ikkagi abielluda, siis ka  abiellutakse. Enamasti saadakse lõpuks ka kiriku ja vanemate nõusolek. Võimalik, et kopti kirikus toimub tulevikus moderniseerimine, ja lubatakse lahutused ka muul põhjusel. Ka on koptidele lubatud vaid üks naine, moslemitele kuni neli. Siinsed moslemid lahutavad ju väga lihtsalt ja sageli. Eriti rikkamad.
   Kiriku liikmed on tihedalt oma kogudusega seotud: käivad korralikult kirikus, tasuvad ausalt kümnist, saavad vajadusel nii materiaalset kui psühholoogilist abi koguduselt kui vaimulikkonnalt. Jumalateenistusel jagatakse Kristuse liha ja verd: leiba ja veini. Täiskarsklased koptid ei ole, veel mõne tähtpäeva puhul juuakse veidi veini. Jumalateenistus on ühtlasi kogukonna rõõmus kokkusaamine, kus väikelapsedki kaasas.
   Üldhariduslikus- ja kõrgkoolis õpivad siiani koptid ja moslemid kenasti kõrvuti. Ja tasuta! Moslemi Vennaskonna ajutine võimulolek ajas nad sagedastesse tülidesse. Seepärast sagenes ka soov emigreeruda.
   Kopti neiud ja naised ei kata ei juukseid, nägu, ega muuda laiade riietega figuuri ähmaselt arusaadavaks (küll aga pole näha paljaid käevarsi ega sääri)- see oli põhjus ja ajend nii mõnekski kokkupõrkeks Moslemi Vennaskonna pooldajate ja koptide vahel. Kokkupõrkeid oli ka moslemite endi eri rühmituste vahel.
   Koptid töötavad juveliiridena (ka moslemid peavad neid ausamateks), arstidena, apteekritena, juristidena...
Nad elavad enamasti linnades. Kuuluvust ristiusku näitab risti tätoveering randme siseküljel ja vahel ka risti kandmine kaelas keti otsas.
   Kerjuseid Egiptuses eriti palju pole, ja üldjuhul on nad moslemid: islami üks tugisammastest käsib anda raha küsijale. Kerjavad enamasti kas lapsed, emad väikelastega, või vanurid. Viimastel aastatel, peale revolutsiooni, on tekkinud ka vargused tänavtel.

  

reede, 7. märts 2014

Kuurortlinn Hurghada

Õhk +33, meri +24

   Veel 25 aastat tagasi oli siin väike kaluriküla. Nüüd on elanikke u. 100 000, hotellide arv 250 ringis. Venemaa ja endiste liiduvabariikide kodanikke elab siin u. 20 000. Muid välismaalasi u. 5000. Kuna viisasid pikendatakse suvaliselt ja mitte igale soovijale, on välismaalastest illegaale umbes 50%. Eriti ei taheta viisat pikendada endisest sotsialismileerist pärit välismaalastele: kipuvad töötama, oma rahasid pole nii palju nagu rikastest riikidest inimestel. Ametlikult on ilma tööviisata töötamine keelatud, aga ikka kuidagi mitteametlikult osad välismaalased leiavad mingi võimaluse.
   Töökohti üldises mõttes on tegelikult palju, nii turistide kui kohalike elanike teenindamises, kaubanduses... Praktiliselt iga elumaja alumine korrus on 2-3 töökoja, pesumaja, poe, töölissöökla, kontori vms kasutuses. Mõnesse elumajja on isegi mošee sisse seatud. Et poleks liiga kauge päris mošeesse minna.

   Turiste on praegu küll vähem kui headel aegadel, aga seda paremini läheb neil äridel, kes teenindavad kohalikke elanikke nende elurajoonides. Näiteks meeste juuksuril on (vastupidi läänemaailma majanduslanguse aegadele) tööd palju. Siinsed mehed ei taha enamuses kodus habetki ajada. Õnneks soenguid nad teha ei lase- nagu Tiibetis, küll aga käib peamassaaž juukselõikuse juurde.
   Hästi läheb ka töölissööklatel: iga kulbitäis mistahes rooga (lihata) maksab ümberarvestatuna 12 eurosenti. Ehitustöölised käivad söömas lähimas söögikohas. Järjekorrad on sagedased, ja toidujagaja liigutused ülikiired. Varem ostsin sageli sealt mitu erinevat rooga, nüüd vaid juurviljaraguud kastmeks. Kartulid, supid ja salatid teen ise.
   Kanaliha müügikohad on suure hulga kanapuuridega, milles elavad kanad kuni ostja tulekuni. Üheks rahvusroaks on tuvipraad. Eriti hinnas on noored, 21- päevased tuvid. Neid hoitakse ka sügavkülmas, et ikka sellist noort liha saaks ka siis, kui muidu saaks tuvid vanemaks ostjaid oodates. Tuvid elavad spetsiaalsetes  u. 6- 10 meetri kõrgustes ümarates tornmajades. Pildil tuvirestoran:

   Mööblitöökojad on ka huvitavad, reklaami mõttes toimub töö otse töökoja ukse ees tänaval. Soojal ajal on tõesti ruumis palavam. Kuigi on piisavalt ka mööblikauplusi, ikka elavad ära ka väikeettevõtjad.
   Ka muud väikesed ettevõtjad on väiksemagi võimaluse korral samamoodi tänavale laienenud.
   Metallitöökojad valmistavad rõdude piirdeid, igasugu vajalikke asju ja ilusaid kunstilisi võreuksi. Selliseid tellitakse koos külgeehitatud sääsevõrkudega puitukse ette. Nii saab ööseks või päevaks puitukse lahti jätta, et palaval ajal tekiks tuuletõmbus. Seni pole vähese kuritegevusega linnas rauduksi otseselt vaja olnud. Siin ju peaaegu igal majal uksehoidja- universaaltöömees ("doorman") olemas. Enamasti pikka hõlsti kandev maalt tulnud mees, kes tavaliselt ka magab samas, trepikojas või tillukeses ruumis välisukse lähedal. Ja ka tavakodanikele meeldib teada, kes millises majas ja kus korteris elab. Lisaks on paljude korterite uksed pidevalt lahti- et näeks, mis kuskil toimub, ja et saaks tuttavate- sugulastega trepikojas suhelda. Nii et salajasi käike, nagu läänemaailmas tavaline, on keeruline organiseerida.
   Kui naisterahvas kutsub mingi töömehe korteris midagi parandama, peab korteriuks jääma avatuks.
   Linnas on peale hotellide randade mitu avalikku randa, aga sissepääs maksab 10- 40 egiptuse naela. Kui mõne hotelli randa parajasti renoveeritakse, siis mõnikord lubatakse kõik soovijad ehituse perioodil tasuta randa.
   Praegu on turiste vähemaks jäänud, kuigi mingit ohtu Hurghadas ei saa olla. Politsei on ülesannete kõrgusel, ka elanikud ise on huvitatud, et turistid siia käiks ja nende töökohad säiliks. Ka sõjaväe kohalolek distsiplineerib, seda peamiselt vanalinnas, valitsusasutuste lähedal ja turistide suurema kontsentratsiooni paikades. Šarm- el-Šeikis ja kogu Siinail sõjaväge olla ei tohi (kokkulepe naaberriigi Iisraeliga)
   Tööstusettevõtetest asub siin- sedagi linna ääres- vaid Coca-Cola tehas. Egiptlased on tänu soojale kliimale ja magusaarmastusele selle firma jaoks suur tuluallikas. Kuigi jook on ebatervislik.
   
  

laupäev, 1. märts 2014

Surnuaed Hurghadas

Õhk +28, meri +23, tuul 3 m/s

  Egiptuse muhameedlastel on mitu usulahku, nagu ka siinsetel kopti kristlastel. Seetõttu võivad ka kombed erineda.
  Hurghada kesklinnas, kõige paremal, siledamal maa- alal asub moslemite surnuaed. On kõrge taraga ümbritsetud, suuruse varuga tulevikuks. Ent siinsed elanikud on tulnud enamuses maalt ja väikelinnadest, seega maetakse nad tavaliselt oma kodukohta, oma suguvõsa lähedale. Vaade surnuaiale:
   Islami kombe kohaselt maetakse kiiresti, tavaliselt samal õhtul või öösel. Siin tundub üks põhjustest olema palav kliima. Maetakse mähituna uude valgesse surilinasse, (mis ei tohi olla liiga uhke ja kallis- hoolitse parem elavate eest), Meeste surilina koosneb 3 tükist, naiste oma 5 tükist. Nimetatud komplektid on müügil. Surnu asetatakse hauas  paremale küljele, näoga Meka poole. Matuselised viskavad lahkunule 3 peotäit liiva. Naisi matustel enamasti pole. On keelatud liiga valjuhäälselt surnut taga nutta ja halada. Kui sureb naise sugulane,võib mees keelata naisel üldse leinata. Kui surnu oli tema mees, siis on leinaaja pikkus 4 kuud ja 10 päeva.
   Hauale pannakse lihtne kivi, ja tihtipeale enam haual ei käida. Sest hoolitsema peab elavate eest. Ja ka mõtlema peab elavatele.
   Varasem komme näeb ette matmiskohana perekonna hauakambreid. Sellesse maapealsesse ehitisse paigutatakse surilinasse mässitud surnu ja ukseava suletakse seejärel suure kivitahvliga. Selliseid surnuaedu on Egiptuses praegugi, lihtsalt Hurghadas on enamast mindud lihtsamat teed. Mõned hauakambrid on ka siinsel surnuaial.
   Kristlaste surnuaed asub eraldi, linnast eemal. Sinna maetakse ka välismaalasi.