Punane meri

Õhk +32, meri +22, tuul 5 m/s

 Küll on tore sooja mere ääres! Kuigi merevesi pole veel soojenenud, vaid on selle talve miinimumis. Täna sain 5 korda snorgeldada, seekord oli küll nähtavus kehv, tavaliselt on meri läbipaistev ja värviküllane.
Pildil: lihtne klaaspõhjaga paat, millega paariks tunniks merele minnes saab mere keskel ka ujuda ja snorgeldada:

Paradiisisaarele viiakse turiste pooleks päevaks, ja suurema laevaga, kus hinna sees on ka lõunasöök.
Need, kes tahavad mugavalt- liikuval pehmel toolil istudes- veealust maailma vaadelda, saavad tellida reisi kollase allveelaevaga:

 Punase mere nimetus on tulnud kas punaste kaljude peegeldusest vees, või vetikatest. Nimi pandi nii ammu, et keegi enam täpselt ei mäleta.
Selle troopilise mere pikkus 2350 km., laius kõige laiemas kohas 350 km., suurim sügavus 3000 m.
Siin on rikkalik mere- elustik, millest 20% leidub vaid Punases meres. Merevee temperatuur ei lange ka külmimal talvel alla +20, sel talvel oli miinimum +22.
Looduskaitsjatele teeb muret korallide järjest suurenev väljasuremine ja merevee saastatus.
Korallriffide piirkonda on kogunenud ka muu mere-elustik: elatakse vastastikuses sümbioosis. Vajalik on soojus 20-35 kraadi, päikesevalgus, piisav soolsus ja vee puhtus.

Siin leidub ka haisid, elekriraisid, barrakuudasid, mürgiseid siilikuid kuni 30-cm pikkuste okastega, kõrvetavaid meduuse, kalmaare, meremadusid ja muid sukeldujatele ohtlikke elukaid. Ka erinevad korallid võivad olla ohtlikud ja/või teravad.
Aga snorgeldadeski näeb peaaegu samapalju seda põnevat maailma. Lisaks veel asjaolu, et nii soolane vesi hoiab ka ujuda mitteoskajaid vee pinnal; lastel hea ujumist õppida.

Kõrb

Õhk +23, meri +23, tuul 11 m/s

Egiptuse territooriumist 95 % on kõrb. See pole päris elutu ala, loomadest elavad kõrbes: sisalikud, maod, putukad, skorpionid, kilpkonnad, gekod, pistrikud, kaamelid, suurte kõrvadega kõrberebased (kõrvad aitavad ilma higistamata kehatemperatuuri madalamal hoida) ...
Kõrgemates kohtades on (liiva)kivikõrbed, kust lahtine liiv on tuulte poolt ära puhutud, ja kus võib kohata fantastilisi kivimoodustisi. Pildil Valge kõrb:

Hurghadast soovitan kindlasti osta kõrbetuur- see on tõeline eksootika. Kui just iseseisvalt- kohalike liinibussidega- ei riskeeri oaasidesse sõita.
Hurghadasse lennates lendab lennuk sellise kõrbe kohal:

Egiptuses on keset kõrbet järgmised oaasid: Dakhla, Baharija, El Faijoum, Farafra, Kharga, Sitra ja Siwa. Siwa lähedal on ka väike Qara oaas.
Oaasid tekivad kõrbes, kus põhjavesi maapinnale kerkib. Ammusel ajal kogunesid veevarud maa-alustesse koobastesse. Oaasides on ka järvesid ja märgalasid. Peamiselt kasvavad oaasides datlipalmid. Kohalikud elanikud kasvatavad siin ka kõike muud eluks vajalikku- turg ju kaugel.

  Kõrbes on sageli- eriti kevadeti- liivatorme. Need ulatuvad ka linnadesse- Hurghadas on paremas olukorras tihedalt asuvate majadega piirkonnad- oma lähimatesse kauplustesse minek pole seal keeruline ka tormiga.
   Kõrbetes leidub ka maavarasid- naftat, maagaasi, vääriskive ja metallimaake.
Karjakasvatus kõrbes oaaside piiril tekitab maastiku kõrbestumist, u. 6 km/aastas.

Külaelu

Õhk +28, meri +23, tuul 6 m/s.

Egiptuse külad on suured- 1000 kuni 5000 elanikku. Kusjuures enamasti elavad koptid ja islamiusulised üsna lähestikku. Harva eraldi asulates. Nii kirik kui mošee on olemas. Läbisaamine oli alati heanaaberlik. Vahepealsetel rahututel aegadel- mitte eriti hea. Nüüd jälle normaalne.

 Suurpered elavad koos, ühes majas- harva on linna sarnaselt noortel peredel omaette korrus või maja.
Kasvatatakse kõike- riisi, nisu, kartulit, porgandit, peeti, kapsast, lillkapsast, maitserohelist, baklažaane, kabatšokke, meloneid, banaane, apelsine, mangosid, tomateid, kurke, uba, läätse, suhkruroogu, maisi, maguskartulit, maasikaid..., oma tarbeks ka viinamarju. Viinapuude juured ulatuvad kuni 10 m. sügavusele ja peaks kõrbekliimasse paremini sobima kui puht niisutust vajavad aedviljad. Aga müügiks talumehed neid ei kasvata, ka linna turule neid ei viida. Ilmselt on rahvas harjunud tavalisemate viljadega. Suuremates ketikauplustes on küll müügil kallid kaugemalt toodud viinamarjad.

Külad asuvad Niiluse ja lisajõgede orus ja deltas. Ja oaasides. Niisutussüsteemi vee kasutamiseks on igal perel  oma veemõõtur.
Hommikul vara minnakse põllule. Et jõuaks enne lõunapalavust võimalikult palju ära teha. Tööriieteks on ka meestel pikk hõlst- galabeeja. Osad lapsed ei saa vaesuse tõttu koolis käia, vaid töötavad perega põllul või loomakarjustena. Koolis on tüdrukud ja poisid koos, kristlased ja islamiusulised koos. Kogu haridus- ka ülikool- on tasuta, aga toitu ja riideid ikka vaja. Ka väiksemate õdede- vendade ülalpidamise eest hoolitseda.

Loomadest peetakse  kitsi, lambaid, lehmi, eesleid, kaameleid, kanu, küülikuid.
Kui on kogunenud piisavalt valminud saaki, renditakse veoauto ja viiakse kraam linna turule. Lehmapidajad teevad kodus ka juustu ja kohupiima.Sedalaadi külarahva toodetud põllumajandussaadused on naturaalsed, mitte geenmuundatud.
Alates 15-aastaseks saamisest on lapsed abiellumisealised. Aga enamus peab enne veel töötama. Enam pole maarahval keelatud linnadesse asuda, igast perest osa noori suundub linna tööle või õppima. Huvitav, kunas siiagi jõuab massiline kolimine suurlinnadesse, ja sealt välismaadesse.
Seni veel on enamusel maainimestest armastust oma maa ja raske töö vastu.

Nagu suvine paradiis

Õhk +28, meri +23, tuul 4 m/s

Elul pole häda midagi. Iga vähese tuulega ilma korral on rahvas mere ääres. Tegelikult olen vaid mina külma- ja tuulekartlik, teised põhjamaalased on iga ilmaga meres. Varsti hakkan meres uurima igasugu huvitavaid eluvorme, ka austreid ja pärle. Siis, kui veidi soojemaks läheb.

Toit on Egiptuses tervislik, naturaalne ja odav. Apelsinid- mandariinid maksavad eurodesse arvestatuna 0,2 eur/kg, maasikad 0,5 eur/kg. Juurviljad ka odavad, toidukauplustes on tihti muudegi kaupade allahindlused... Egiptlased ei mässa enam (vaid pealinnas Kairos võib midagi juhtuda), suhtuvad teistesse rahvastesse hästi. Neil on huvitav vaadata inimesi kaugetest maadest, kuhu enamik ise ei saa reisida.

Elu on tavapärastes rööbastes. Hea, et riik on jälle ilmalik. Ja et iga inimene saab oma religiooni järgida, ja et ükski religioon pole tagakiusatud. Meie maja koptikristlased tunnevad end turvaliselt, nagu ka välismaalased ja turistid. Need välismaalased, kes siin töötada tahavad, peavad küll üritama leida kaugtööd interneti teel, sest nüüd on siin raskem kohalikku tööd leida.
Aga pensionäri elu on hea- siin on võimalik lahedalt ära elada ka miinimumpensionist. Ja ETV, ETV2 ning (10 euro eest/aasta) ka Kanal2 on netist jälgitavad. Kõiki muid tv programme näeb ka internetist, selleks on vaja suuremat netiressurssi: mitte mobiilifirma netimodemit, vaid telefoniliini pidi tulevat püsiinternetti.