teisipäev, 20. detsember 2016

Olukorrast Egiptuses

õhk +21, meri +23

Kätte on jõudnud lõunamaa talv. Kuigi soojakraade tundub piisavalt, on puhumas põhjakaarte külmad tuuled kiirusega 6-12 m/s. Päike särab taevas, aga paljud on külmetushaigustes, nagu igal talvel. Pooled talvitujad ei käi nii jahedaga meres. Turistid kõnnivad ikka poolpaljalt, kohalikud on enamasti soojalt riides, aga plätud endiselt jalas.
Piirkond õhust vaadates:
   Hurghadas on turvaline. Eestist ja paljudest muudest riikidest on nii turismigruppe kui üksikreisijaid, talvitujatest rääkimata. Venemaalt turismigruppe ikka veel pole, seega on osad hotellid tühjad või pooltühjad. Paljud ehitused on seisma jäänud, sest endine buum, kus välismaalased ostsid ja üürisid massiliselt kortereid, ei tule vist kunagi tagasi. Kohalikud, kes rohkem kui elu seeshoidmiseks teenida tahtsid, on lahkunud kas Kairosse või välismaale. Võibolla koguni oma koduküladesse, kust varem lahkuti massiliselt. Ikkagi maatöö toob vähemalt toidu lauale.
Hurghada: endiselt on umbes igas kolmandas majas toidupoeke, igas viiendas apteek, igas seitsmendas habemeajaja- juuksur jne. Kliente on vähe, aga elu on Egiptuses odav ja vähenõudlik.
Laevad seisavad turistide ootel:
Novembri keskpaigaks olid küll planeeritud demonstratsioonid praeguse presidendi ja valitsuse vastu, et miks turiste pole ja töökohti seega palju vähem.  Ja üldse, miks rahvas vaene on. Suuremad rahutused õnnestus siiski ära hoida.
Siis oli ka kohalik egiptuse nael oma väärtust kõvasti kaotanud USD suhtes. Aga keelatud oli tegeliku kursi järgi valuutavahetus, seega karistati rangelt neid, kes seda keeldu eirasid. Hiljem lasti kursid vabaks ja välismaalaste ostuvõime on nüüd suurem kui iial varem. Kuigi ka kaupade hinnad on kuigipalju tõusnud. Käes on maasikate hooaeg, kilo maksab ümberarvestatuna alla dollari. Ja see on hooaja algus, hinnad järjest odavnevad, kui saaki rohkem valmib. Erinevaid puuvilju on saada:

  Kairos, selle läheduses, Deltas ja Põhja- Siinail tegutsevad endiselt terroristid. On ka plahvatusi ja Põhja- Siinail lausa sõjategevust. Šarm- el- Šeik ja muud Lõuna-Siinai rannikukuurordid on küll suhteliselt turvalised, sest muidu tuleks veel suurem seisak Egiptuse turisminduses.

Punane meri on endiselt võrratu, ka ekskursioonid ajaloolistesse paikadesse toimuvad. Muidugi on kulusid hotellides kokku tõmmatud, aga kõik toimib.

neljapäev, 10. november 2016

Vana kõrvuti uuega Hurghadas

õhk +29, meri +27

Sattusin jalutama peatänava Sheratoni taga algavas piirkonnas, Ultramoodsast jahisadamast vaid u.100 m.
Nagu oleks sattunud möödunud sajandisse, nii eksootiline... Seekord ei jäänud küll silma kitsed, eeslid ja lambad linnas, aga eile nägin neidki.
Antiigipood:
Mõni aasta tagasi lammutati osa vanu maju, et välismaalased ei näeks vaesust, osa siiski on alles nii siin kui ka vanalinnas Daharis.



 Naised kannavad vett koju tänaval asuvast tsisternist:
 Ja ikka vesteldakse omavahel kodu juures, samal ajal kui mehed istuvad hulgakesi teemajas.
Lihtsad inimesed, rahul oma eluga, ega unistagi (loodan) luksusest kõrvaltänaval.

teisipäev, 8. november 2016

Arstiabi kogemus

õhk +28, meri +27

Eile kukkusin mäest laskudes- ikkagi peale paduvihma oli pinnas teistsugune kui tavaliselt.
Vigastasin vasaku käe eelviimast sõrme. Algul oli väga valus, aga kui õhtuks oli näha, et paistetust eriti ei tekkinud, tõsisemat valu ka tavaasendis polnud- otsustasin, et küll aeg parandab.
Hommikuks aga oli tekkinud kaks paistetanud ja sinist kohta: üks liigesel ja teine, eraldi paistetus, selle läheduses.
Kõndisin lähimasse haiglasse, selgus et päris asjalikku.
Aga ikka jääb mulje, et reisikindlustuse rahadest võimalikult suure tüki saamiseks ollakse valmis juhtumit hullemana näitama. Õnneks küll küsib kindlustusfirma ka patsiendi käest nii ravi alguses kui ka lõpus täpselt kõiki asjaolusid ja tehtud ravi. Seega, las u. 40% joonistavad juurde. Hullem on, kui ühiste pingutuste tulemusena suudetakse leida konks, et jätta maksmata, ja kogu see suurendatud eurokulu jääb patsiendi kanda. Õigesti tegin, et varasematel aastatel pole (vaatamata reisikindlustuse olemasolule) ei haiglasse ega kindlustusse pöördunud- küll väiksemad hädad taanduvad ajaga ise.
Mõni päev tagasi oli siin haiglas tehtud keeruline operatsioon eestlannast turisti kahe laeva parrraste vahele jäänud sõrmedele. Loodan, et edukalt.
Huvitav on jälgida nii teistsuguse riigi ametiasutuse tööd. Elekter läheb (tunniks või mitmeks) üsna sageli ära. Pannakse tööle generaator, toimima jäävad vaid tähtsaimad aparaadid. Minu röngtenipilt sai tehtud alles päeva lõpuks. Küllap elektriühendus taastus varem, aga mind lasti koju ja lubati kohe helistada, kui elekter tagasi. Õhtul läksin ikka ise uurima, kas juba võin tulla. Siis algas töötajatel üleüldine söögivaheaeg. Veel hiljem algas aeg- luubis tegutsemine.
Selles haiglas suurt rahvamassi arstide hilisõhtustele vastuvõttudele oli raske aimata, vast rahvas nüüd, peaaegu turistideta linnas, vaesunud ja üritab enamasti ise hakkama saada. Teises haiglas 2 a. tagasi oli õhtul mitu ruumi täis elavas järjekorras arstile soovijaid ootamas. Järjekord liikus aga idamaadele omases võtmes- enne tuttavad ja nende tuttavad, siis altkäemaksu eest vaheletrügijad jne.
Kui tuuakse tõsiselt haige perekonnapea haiglasse, siis pidi kaasa tulema hulk pereliikmeid, kes end põrandale sisse seavad. Loodan, et seda maalt kaugemalt tulnud patsiendi puhul.
Igatahes omapärane süsteem Egiptuses- spetsialistid töötavad hommikul mõned tunnid, siis lähevad koju magama, seejärel tuleb hilisõhtune töö. See käib nii advokaatide, arstide, ärimeeste kui ka muude erialade kohta. Lihtsalt enamus aastast on siinmail palav, ja pikk siesta jagab päevad kaheks. Kogu rahvas tegutseb, ja liigub ka väljas, hilisõhtuti.
Valgust on päevasel ajal siin nii palju, et korterites on tavaliselt päevalgi paksud kardinad akende ees, tihti ka luugid kinni, tegutsetakse  elektrilambi valgel. Tõesti, nii tuleb tuppa ka päikese soojust vähem.
Aga rõdule või õue minnes saadakse ikka oma vajalik valgusehulk kätte. Pimedusedepressiooni ei esine. Iga päev paistab ere päike, ja soojust on ka talvel +20 ringis.



teisipäev, 1. november 2016

Paduvihm, äike ja rahe 26. oktoobril

täna õhk +27, meri +27

Arvasin, et jätan rääkimata siinsest suurest haruldusest, paduvihmast, äiksest, rahest (ja olevat ka lühemaks ajaks 26. oktoobril Hurghadas maagi olnud lumest valge).
Olen juba harjunud, et korra aastas, vahel ka aasta-paari tagant, sellised loodusnähtused siin aset leiavad. Oli kordi, kus minugi korter oli üle ujutatud.
Algas asi öösel vastu 26. oktoobrit: välk ja müristamine. Läbi une ei kuulnud, siin tavaliselt igasugu hääli ja lärmi piisavalt.

Hiommikul mul aga mure, et ikka pole neti püsiühendust, vaja minna telefonivõrku ja netifirmasse.
Enne seda läksin ujuma. Ilm oli päris kena. Nii kui vette sain, tuli aga veest välja joosta: väljas läks tumedaks, tõusis marutuul ja algas paduvihm.
Hea meel oli, et näen kõike kesklinnas oma silmaga: veetase tänavatel tõusis iga minutiga, mõni mees viskas end vette pikali, enamus noori nautis neile haruldast veemängu. Kohalikud enamasti meres ei käi, isegi riietes märjakssaamine oli neile vaimustav.

Seejärel hakkas rahet sadama, üsna suured rasked raheterad.
Netifotodel nägin ka lumevaipa Hurghada tänavail, Aga ilmselt oli see lühiajaline, ise ei sattunud nägema.
Tavaliselt on sellised sajud üsna ohtlikud: mägedest ja kõrgematest kohtadest voolab veega teedele savisegust muda, ja autod ei püsi teel. Elumajade trepikodade kohal enamasti pole katust, sealt voolab majadesse tõsistes hulkades vett. Osad majad, või mõned 1x kärgtellistest seinad lagunevad koost. Tänavailt ei voola suurvesi nii peagi kuhugi- pole ju arvastatud paduvihmaga.

Lõpuks tuli meelde, et mul jäi aken lahti, ja vihm võib korteri üle ujutada. Jätsin kogu selle uurimistöö linnas ja kihutasin bussiga koju. Bussid olid lõpetanud liikumise, tänavatel ju sügav vesi. Kõndisin kodule vastassuunas, ja nii õnnestus ikka ühes bussis ainus viimane koht saada. Seekord tuule suund minu akendest sisse polnud, ja üleujutust õnneks polnud.
 Jälle põhjus õnnelik olla!
Ja kui puhtaks sai linna õhk ja ära uhutud tolm tänavatelt, vähesed linna taimedki kastetud. Aasta läbi ju ainult päikesepaiste, enamus taimi istutatud hotellide territooriumitele.

laupäev, 22. oktoober 2016

Merd ei jõua ära kiita

Õhk +32, meri +28

Snorgeldan ja vaatan veealust maailma. Lihtne ja toimiv. Šarm el Šeikis on värvilisem, aga Siinail on ohtlikum, kallim elu ja kinnisvara müük vaid teatud aastateks.

Linn on endine, rahvas veidi vaesem, sest reisigruppe tuleb vähe - paljud hotellid on tühjad. Dollari kurss on tõusnud kõvasti : mina igatahes pole oma pensionist nii suurt valikut erinevaid puuvilju varem endale lubada saanud.
Sõidan jalgrattaga 3 km tasuta randa.
Kui saan püsiinterneti, täiendan blogi ja lisan pilte.
Saingi püsineti, kuigi kiirus tundub kehv. Seega postitan mõne pildi:


kolmapäev, 19. oktoober 2016

Tere Päike ja Meri!

Õhk +34, merevesi +29.

Olin juba Eestis peaaegu külmetuses. Kui oma 50- kilose pagasiga Hurghadasse jõudsin, kohe merre ja merest päikse kätte kuivama!  Külmetus kadunud, enesetunne suurepärane.

Dollari väärtus on tõusnud peaaegu kahekordseks, seega on loota, et saab endale rohkem lubada kui varasematel talvedel.
Palavus pole raske taluda, harjunud vist. Joon palju pudelivett 10- liitristest pudelitest. Söön vähem. Tervislik. Päikse käes kaob söögiisu, päike toidab.
Kuna toas on u. + 36 kraadi sooja, ei saa eriti süüa keeta, ostan kõrvalmaja töölissööklast valmistoite: iga roa kulbitäis ümberarvestatuna u. 10 eurosenti.
Laualambi hõõniidiga pirn tuli ka kiiresti säästupirni vastu vahetada, nii palju kuumust eraldas õhku.
Mul on küll jääga ja ka freooniga toimiv konditsioneer, kuid eelistan ventilaatorit.
Paari nädala pärast on temperatuur madalam.
Turismigruppe on linnas ülivähe, paljud hotellid tühjad või pooltühjad.
Siin pildilgi kaamel ootamas turiste:


neljapäev, 11. veebruar 2016

Egiptlased

Õhk +23, meri +22

Ilmad tasapisi, iga päevaga, aina soojenevad, tuleval nädalal juba +31.
Egiptlased on leidlikud, oma vaesuses suudavad leida uskumatuid ideid, kuidas odavalt hakkama saada.
Vaata ja imesta!
























































esmaspäev, 1. veebruar 2016

Kaamel

Õhk +23, meri +21

Kuna ikka veel on linn (lennuõnnetuse- järgselt) turismigruppidest üsna tühi, on ka siinsed kaamelid enamuses puhkusele sõitnud oma koduküladesse. Muidu oli neid ikka ehituna värvilisete paelte-tuttidega Hurghadas vähemalt 10 isendit turistide sõidutamiseks ja reisifotodele jäädvustamiseks.
   Käesoleva postituse fotod on pärit internetist.
Eeslirakendeid on linnas palju sagedamini näha. Aga kaamel on kõrberiigis austatud loom, kõrgekasvuline, küliskäija (astub kummagi kehapoole esi- ja tagajalaga üheaegselt). Seetõttu on ta kõnnak vaaruv, pikema läbisõidu korral kipub välismaalase tagumikult nahk maha kooruma.
Ka kohalikud eelistavad kaamelil pikka maad mitte ratsutades läbida, vaid laevad nad autokasti:
Ette tuleb ka kaameli tõstmist kraanaga:
Ja kõrbepogadel võib tekkida vajadus hoida kaamelit lühemat aega kindlas kohas ka suurlinnas:
Linnades nõuab suurt leidlikkust kaameli toitmine. Nagu muudelegi loomadele, meeldib neile prügi hulgast söödavat leida (oht kilekotte alla neelata). Siis juurviljamüüjate jäägid, üksikud haljasalad jms.
Aga tsivilisatsioon ei pühi kaamelit niipeagi egiptlase elust ega ka linnade tänavapildist.
Linnavalitsus ega politsei ei näi keelama ka mõnede lammaste, kitsede, eeslite, hobuste, muulade, kanade jm.lindude pidamist linnades. Ongi maalähedasem elu, ja väiksed lapsed näevad elusuuruses omamaiseid loomi.

reede, 22. jaanuar 2016

Vanalinn Dahar

õhk +21, meri +22

Käisin üleeile vanalinnas viisapikenduse dokumente sisse andmas. Seekord on viisade väljastamist koomale tõmmatud ja ooteaegasid pikendatud. Isegi rikaste riikide pensionärid saavad viisapikenduse 2-3x lühemaks ajaks kui tavaliselt. Mis siis minul loota. Kuigi erilist vajadust viisat pikendada pole, otsustasin siiski seaduskuulekas olla. Äkki saan aastase viisa, siis ei pea muretsema, et üksikreisijaile tuleval sügisel riiki sisenedes lennujaamast viisat enam ei anta (seda plaanitakse juba mitu aastat).
Veel käisin kopti peakirikus, turul, lihtsalt tänavail.
  Siinne linnaosa on Hurghada vanim, enamus maju on 1980- 2000 aastatest, seega üsna väsinud moega. Aga riigiasutused, kuberneri residents ja Linnavalitsus- asuvad peamiselt just siin. Muidugi on politseinikke ja sõjaväelasi piirkonda turvamas. Ent paljudes muudes riikides on see häirivam ja sagedasem kui siin. Igatahes eksootiline ja turvaline kant. Välismaalaste kohaloluga ollakse harjunud, nende suhtes ollakse külalislahked ja tolerantsed. Siin vanalinnas elab suhtarvudes rohkem kohalikke kui muudes linnaosades. Seega liigub rahvuslikes rõivis egiptlasi palju. Ka üleni mustas naisi, kel vaid silmad näokatte vahelt paistavad. Koptikristlaste naised ei kata nägu, juukseid (ega enamasti ka keha laiade rõivaste alla).
 Linn muutub igal aastal- osa kaubanduspindu suletakse, teisi avatakse. Ka suured toidupoed kaovad ja tekivad. Imelik, et siin linnas tööstuskauba täikasid pole. Kasutatud mööblit küll müüakse ja osa restaureeritakse. Ega palju kraami lausa äraviskamiseni ei jõua, isegi prügikastidest korjavad kastiga mootorratastel poisid nii plastikpudelid kui muu plastiku ümbertöötlemiseks. Ja ise toodavad sellest igasugu esemeid. Metall ostetakse kokku samuti kastiga mootorrataste või -autodega. Samasugustelt transpordivahenditelt müüakse mööda sõites kõikvõimalikke lõunamaa puid ja taimi. Puuvilju müüakse tihti eeslirakenditelt. Eeslirakendeid on ka muidu näha. Kaameleid on vähe, vaid turistide sõidutamiseks.
Huvitav on, et jalgrattaid- mootorrattaid on linnas vähe. Sõidetakse soodsa hinnaga mikrobussidega. Enamus ei oskagi jalgrattaga sõita. Nagu enamik egiptlasi ei käi ka ujumas. Kuigi elavad siin mere kaldal.
Nii et patriarhaalne ja traditsioone hoidev riik.

teisipäev, 12. jaanuar 2016

Hurghada peale Bella Vista hotellipussitamist

õhk +23, meri +23

Endiselt on plusskraadid meeldivalt suured, ent põhjatuul külm ja tugev.
Turvalisus linnas on vähemalt seni väga kõrgel tasemel. Korravalvureid on lisandunud, aga selletagi on tavaline olukord ohutu. Lisaks turistide turvamisele on Hurghadas ka kubermangukeskus, riigiasutusi turvatakse samuti (nii suured politseiüksused kui sõjavägi).
Liiguvad jutud, et pussitajapoisid polnud terroristid, vaid tavalised töö kaotanud noormehed. Muidugi on ISIS-el kasulik näidata, et nemad jõuavad kõikjale, ja politseil hea demonstreerida, et kui hästi nad kahjutustavad terroriste.
 Eks näe, kas 25. jaanuari- revolutsiooni aastapäeva- Kairo paugutamised ka Hurghadas mingit moodi väljenduvad.
   Meie tuultele avatud metsikus mererannas jätkub ujujaid-päevitajaid ka praegu:
Liikumine linnas on turvaline, kuigi mõned meeleheitel noorukid vahel tõmbavad mööda sõites mõnelt naiselt käekoti. Ka araablannadelt. Aga maailma muudes riikides ja piirkondades on seda tüüpi juhtumeid kordades rohkem, ja juba palju aastaid.
Mõttekas on mitte kõndida erilise vajaduseta õhtuti- öösiti tänavatel, eriti üksi. Ka see on aastaid lääneriikides palju ohtlikum olnud kui siin.
Kurb muidugi, kui jõuame siinse kuritegevusega millalgi järele arenenud (ja ka vähearenenud) riikidele.
Venemaa ja Egiptuse vahel ei toimi praegu ka otselendavad regulaar-lennuliinid. See räägib suhete jahenemisest kahe riigi vahel. Ja rikaste araabiariikide turistid siia puhkama ei kipu, lääne- euroopa maade omad on õnnestunud ka ära hirmutada- nii on hulk egiptlasi kaotanud oma sissetulekud hotellides ja kaubanduses... Vast ehk kaubavahetus jäi toimima? Muidugi on see riigile tõsine katsumus.
   Siiski on Hurghadas elu EL pagulaskriisiga (ja väga paljude riikide kuritegevusega) võrreldes kordades ohutum ja päikselisem. Sellised hordid anonüümseid noori mehi hakkavad Euroopasse sattununa ühinema kuritegelikeks kampadeks- neil ju vaja aina rohkem raha ja hüvesid. Suguvõsa ees ei pea enam korralik olema. Lisaks on need rahvad aastatuhandeid harjunud narkootikumide tarvitamisega. Oma koduriikides oli neil kogu riigikorraldus arvestanud rahva omapäradega.
    99 % Hurghada tuhandetest residentidest  (u. 20 000 välismaalast) tunnetavad oma nahal siinset turvalisust. Eks mõni pageb ka kuhugi, kus arvab parem olevat. Selline väike kriis aga liidab ülejäänuid.


esmaspäev, 4. jaanuar 2016

Aastavahetuse mõtisklusi

õhk +22, meri +22

Oli erakordselt vaikne aastavahetus: turiste hotellides kordades vähem kui tavaliselt (Venemaa keelas Egiptusse ja Türki grupireisid), moslemitel aastavahetus kuukalendri järgi, õigeusklikel koptidel ja vene õigeusklikel 2 nädala pärast.
Kodudes kohalikud ei pidutse aastavahetusel. Seega olid tänavad peaaegu inimtühjad, korterites ka vaikus. Käisin oma 5x maja katusel saluute vaatamas- olid mõned üksikud väiksed ilutulestikud mere kaldal ning väike paugutamine kõrbe ja linna piiril sõjaväeosas.
Kuusirp asetses tõesti kummuli, st. oma kumer pool allpool. Väga huvitav, vist lõunamaade iseärasus.
Selline rahu ja vaikus aastavahetusel oli väga meeldiv, eriti talviste külmetuste põdejatele.
    Igatahes turvalisus on kõrgel tasemel: kuna väikekaupluste ja muude teeninduspunktide käes on iga maja esimene avatud korrus, hoitakse-poputatakse iga potensiaalset ostjat (ka välismaalasi). Ja jälgitakse sealt 24/7 kogu olukorda oma ümbruskonnas. Niigi napib ostjaid turistide vähesuse tõttu. Aga kohalikud, ka naised- lapsed, liiguvad julgelt ringi.
    Suuremates toidupoodides olid osade kaupade sooduspakkumised. Poleks uskunud, et kanamaks võib nii maitsev olla. Ka saksa vaakumpakendis rukkileiva leidsin lõpuks uuest Ragab Sons kauplusest. Tänavu seda Metro ketis ega teisteski pole olnud. Kuigi omatehtud leib on maitsvam, aga mu rukkijahu on lõpukorral.
Võib ka niisama jalutada ja müügikohti uurida. Vajadusel on võimalik hindasid tublisti alla kaubelda. Minu ostusooviks on aga vastilmunud mahukas Araabia keele õpik vene keele baasil. Kuna hind on tervelt u. 25 euri, siis veel pole raatsinud osta. Sellel veel kauplemisvõimalust pole, ostjaile tundub kallis. Senini muude araabia dialektide kehvad õpikud- vestlussõnastikud ju üliodavad.